26. september 2018 • 4 min
Jaga lugu:

Dansket ootavaid trahve on keeruline aimata

Uudistekanalites liigub üle kümne korra erinevaid hinnanguid trahvidele, mis Danske Banki rahapesuafääri eest ähvardavad, kirjutab ajakirjanik Erik Aru.

Erik Aru.  Foto: SANDER ILVEST

Kui ettevõtte, iseäranis aga panga nime Google’i otsingusse löömisel ei tule esimeseks vastuseks selle veebileht ega isegi Vikipeedia artikkel, vaid viimased asutuse kohta avaldatud uudised, siis on tõenäoliselt midagi väga-väga valesti. Nädala alguses oli Danske Bank just selline pank, praeguseks on olukord veidi maha rahunenud.

Dansket ei ähvarda oht ainult kodumaalt ja Eestist, kus on algatatud kriminaalasi. Skandaali mõõtmetest annab aimu ehk see, et kahtlastes tehingutes on kasutatud 32 valuutat. Nendega on seotud Briti Neitsisaartel, Küprosel ja Seišellidel registreeritud ettevõtted ning kunded Aserbaidžaanist, Ukrainast ja Venemaalt. Nii on keeruline aimata, ega kuskilt üllatavast kandist või tulla järgmine hoop.

Omajagu on juba kahju kantud

Uurimise on juba algatanud Suurbritannia rahvuslik kuritegevuse agentuur, et selgitada välja tuhatkonna saareriigis registreeritud Danske kliendiga seotud tehingute taust. Huvi on ilmutanud ka USA ametkonnad.

Danske Bank on varade mahult Taani suurim, maailmas aga 53. pank. Euroopa mõistes on seega tegemist pigem keskmike hulka loetava rahandusasutusega. Taani vasakpoolsed opositsioonipoliitikud on tõstatanud küsimuse, kas riigi neli suuremat panka ei tuleks väiksemateks tükeldada. Selle idee on majandusminister Rasmus Jarlov siiski tagasi lükanud.

Rahaliselt on Danske juba omajagu kahju kandnud. Pank on annetanud finantskuritegude vastasele fondile 200 miljonit eurot, mis olevat võrdne kasumiga, mille pank aastail 2007–2015 kahtlastelt tehingutelt teenis. Iseasi muidugi, kas keegi tõesti oskab praegu täpselt öelda, millised tehingud olid kahtlased ja millised mitte. Pangale anti ka karistuseks käsk omakapitali vähemalt 650 miljoni euro võrra suurendada. Peale selle on oodata trahve.

Kui suureks trahvid kujunevad, on mõistagi hea küsimus. Taani valitsus tõstis vastusena skandaalile 700 protsendi võrra rahalisi karistusi, mida pankadele saab määrata. See siiski ei ähvarda Dansket, kuna tolle rikkumised jäävad minevikku. Teine rahapesuskandaali sattunud Euroopa pank Hollandi ING Groep NV nõustus hiljuti tasuma kokkuleppemenetlusega 775 miljonit eurot.

Räägitakse kuni 7 miljardist

Kõige uljam hinnang pakub trahvisummaks koguni 7 miljardit eurot. See pärineb Danske ühelt peamiselt kodumaiselt konkurendilt Jyske Bankilt, mille analüütikud arvestasid kahtlaste tehingute mahuks 130 miljardit eurot ning kalkuleerisid trahvisumma proportsionaalselt sellega, mille on tasunud Deutsche Bank ja BNP Paribas rahapesureeglite rikkumiste eest. Seega võtsid nad summaks Danske Eesti harust läbi käinud tehingute kogumahu, mis oli teada enne panga siseraporti avaldamist möödunud nädalal.

Nüüd, kui selgus, et tehingute kogumaht oli 200 miljardit eurot, võib muidugi seda trahvihinnangut vastavalt suurendada. See tähendab aga eeldust, et mitteresidentidest kunded läbi siinse pangaharu ausat raha sisuliselt ei liigutanudki. Ma pole päris kindel, et tasub nii pessimistlik olla.

Teised vaatlejad räägivad kordades väiksematest summadest. Investeerimispanga Credit Suisse'i arvutuste järgi usub turg, et trahvisumma ulatub 2 miljardi euroni. Taani valitsuse esindajad on rääkinud poolest miljardist eurost, kui panga rikkumised tõestust leiavad. Tasub mõistagi igaks juhuks mainida, et seni pole ju kedagi veel süüdi mõistetud.

Mis siis saab, kui Danske peaks USA õigussüsteemi veski vahele sattuma, on juba keerulisem hinnata. Danskel pole küll USAs pangalitsentsi, kuid pank on välja andnud dollarivõlakirju ja osa läbi Eesti käinud tehingutest arveldati dollarites, mis viib need ameeriklaste huviorbiiti. Karistuseks võib olla dollarite kättesaadavuse piiramine või rahatrahv. Üldiselt pole USA võimud teinud trahve, mis rahandusasutuse olemasolu ohtu seaks. ING puhul aga lõpetasid nad üldse oma uurimise, kui pank Hollandi regulaatoriga kokkuleppele jõudis.

Investeerimispanga Goldman Sachs hinnangul suudab Danske Bank tasuda kuni 2 miljardi euro eest trahve, ilma et panga poolt endale seatud kapitaliseerituse eesmärgid ohtu satuks. Kui aga trahvid peaks tõepoolest ulatuma 7 miljardi euro kanti, siis oleks panga omakapitalis tõsine auk, mis tuleks kuidagi täita, kas turult raha juurde kogudes või selle ebaõnnestumisel keskpanga või isegi valitsuse poole pöördudes.

Kas riik päästaks?

Taani finantsjärelevalve ametnikud armastavad küll rääkida, kuidas nad ei kavatse enam kunagi kasutada riigi raha mõne panga päästmisel, kuid maa suurima rahandusasutuse hättasattumisel peaksid nad ilmselt oma sõnu sööma hakkama.

Danske häda tähendaks tõsisemat jama mitte ainult Taani, vaid kogu Põhjamaade pangandusele, mille üks väike jätk on ka Eesti. Kuna siinsed pangad koguvad suure osa rahast pandikirju müües, sõltuvad need oluliselt maailmaturu armust, mis võib kiiresti kaduda. See tekitaks aga kaose juba kogu piirkonna panganduses. Ent tegelikult pole praeguseni välja käidud trahviprognoosid siiski nii suured, et midagi sedavõrd hullu kuigi tõenäoline oleks,

Agentuur Moody’s ei näe põhjust, miks Taani riigi AAA-taseme krediidireitingut langetada. Teine agentuur S&P on pessimistlikum ja teatas, et juba ainuüksi skandaali ulatus seab Taani reitingu ohtu. Muidugi, kümne aasta tagune kogemus väidab, et reitinguagentuuride hinnangutega polnud tollal suurt midagi peale hakata, kui tulevikku ette näha püüdsid.

Ühed on igatahes korraliku nuhtluse juba kätte saanud – Danske Banki aktsionärid. Pankadest on tänavu rohkem langenud vaid Deutsche Banki aktsia.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt