• Jaga lugu:

    Ümbrikupalk – miks mitte?

    Jant haigekassa eriarstiabi hanke ümber ning sel nädalal taas fookusesse tõusnud Eesti pensionisüsteemi hale olukord muudab ümbrikupalga ka töötajale üha ahvatlevamaks valikuks, kirjutab ajakirjanik Erki Varma.

    Foto: Andras Kralla
    Eesti pensionisüsteemi jätkusuutmatus ei ole mingi saladus, sellest on avalikult palju räägitud. Iseasi, kui palju selle peale igapäevaselt mõeldakse. Lõppeval nädalal oli seda aga põhjust taas teha, sest OECD värske uuringu tulemuste kohaselt on viimase kümne aasta jooksul siinsete pensionifondide reaaltootlus olnud miinuses. Tulevaste pensionäride raha põleb pensionifondides heleda leegiga, fondihaldurid aga küsivad lõkke tegemise eest veel palkagi. Pensionikogujad on viimase kümne aastaga maksnud pankadele teise samba teenustasuna ligi veerand miljardit eurot.
    Kui teises pensionisambas raha põleb ning esimene pensionisammas tehakse sõltuvaks tööstaažist, mitte makstud sotsiaalmaksust, siis tekib küsimus – miks peaks töötaja eelistama ausalt maksustatud sissetulekut ümbrikupalgale? Tööandja jaoks on järjest kasvava palgasurve ja tööjõupuuduse tingimustes ümbrikupalga maksmine niigi üpris suur kiusatus.
    Kelle tagant varastad?
    Jah, muidugi – ümbrikupalga maksmine või selle vastu võtmine on maksumaksjana iseenda tagant varastamine. Sest maksurahaga maksame me ühiselt kinni meile kõigile olulisi teenuseid. Näiteks rahastame sotsiaalmaksuga tervishoidu. Kui aga eriarsti juurde pääseb sotsiaalmaksust tagatud korras aastase ootamisega, sama arsti eravastuvõtule aga kas või homme, siis võtab see ka kõige suurema patrioodi ja solidaarsuse toetaja vanduma.
    Eesti rahval on pikk ja rikkalik riigi tagant varastamise kogemus. Võõrvõimu tagant varastamine ei olnudki häbiasi, pigem vastupidi. Mõisa köis, las lohiseb. Nii mõisate kui ka kolhooside aeg on Eestis läbi saanud, kuid riigi tagant varastamise komme ei ole kuskile kadunud. Ettevõtjate hinnangul on viimase kahe aasta jooksul ümbrikupalga osakaal järk-järgult suurenenud.
    Kui riik mõjub võõra ja kaugena, ei hoia oma kodanikke – olgu Abhaasias või kodumaal, kogub maksuraha fondihaldurite palkadeks ning sunnib inimesi haiglas ja politseis järjekorras ootama, on seda lihtne petta. Mis juhtub aga siis, kui riigi tagant varastamine muutub auasjaks, võivad keskikka jõudnud inimesed oma kogemusest rääkida.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olivia Kranich: nullbürokraatiat lubav riik kehtestab uue aruandekohustuse
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Kukkuvad turud veavad ka nafta hindu alla
Naftahinnad on täna langenud enam kui 2protsendi võrra, sest investorid muretsevad Föderaalreservi intressimäärade tõstmise pärast. See mõjus survestavalt ka teistele toorainetele, vahendab Reuters.
Naftahinnad on täna langenud enam kui 2protsendi võrra, sest investorid muretsevad Föderaalreservi intressimäärade tõstmise pärast. See mõjus survestavalt ka teistele toorainetele, vahendab Reuters.
Kuidas me 505 euroga teenisime 14 333 eurot?
Neliteist tuhat kolmsada kolmkümmend kolm eurot genereeritud 505-eurose investeeringuga. Sellise konto puhul on tulu/kulu suhe 28-kordne ehk kui klient investeerib 1 euro, teenib ta tagasi 28 €.
Neliteist tuhat kolmsada kolmkümmend kolm eurot genereeritud 505-eurose investeeringuga. Sellise konto puhul on tulu/kulu suhe 28-kordne ehk kui klient investeerib 1 euro, teenib ta tagasi 28 €.
Enefit Greeni juht: börs ei anna laiskust ja lohakust andeks Aavo Kärmas soovis saada presidendiks
Enefit Greeni juht Aavo Kärmas soovis saada presidendiks. Naljaviluks välja käidud mõtte kohta ütleb ta aastaid hiljem, et "ära iial ütle iial".
Enefit Greeni juht Aavo Kärmas soovis saada presidendiks. Naljaviluks välja käidud mõtte kohta ütleb ta aastaid hiljem, et "ära iial ütle iial".