• Jaga lugu:

    Meie räägime, leedukad teevad ära

    Leedus aasta algusest jõustuvad sotsiaalmaksumuudatused on nagu katsepolügoon Eesti maksudebatis kõlanud väidetele ning seetõttu tasub sealsetel tööturuarengutel silma peal hoida, kirjutab Tallinna Ülikooli vanemteadur Lauri Leppik.

    Lauri LeppikFoto: Reio Aare
    Sel ajal kui Eestis arutletakse sotsiaalmaksu reformimise või ehk koguni selle kaotamise üle, on Leedu parlament jaanipäeva paiku seadustanud ulatusliku tööjõumaksude reformi, mis jõustub 1. jaanuarist 2019. Reform puudutab töötaja ja tööandja makstavaid sotsiaalkindlustusmakseid ning üksikisiku tulumaksu.
    Seni on Leedus tööandja sotsiaalkindlustusmakse 30,3% brutopalgast, mis katab pensionikindlustuse (22,3%), tervisekindlustuse ja töövõimetushüvitised (6,6%) ning töötuskindlustuse (1,4%). Lisanduvad veel tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse makse 0,18–1,8%, mis sõltub ettevõtte riskiastmest, ning garantiifondi makse 0,2% ja tööhõivefondi makse 0,5%.
    Töötaja omakorda maksab sotsiaalkindlustuseks 9% brutopalgast, millest 6% osa läheb tervisekindlustusele ja 3% pensionikindlustusele. Tööandja ja töötaja summaarne sotsiaalkindlustusmaksete koormus on Leedus seega suuremgi kui Eestis, ühtlasi on töötaja makseosa suurem kui Eestis.
    Kohustus palka tõsta
    Reformiga jagatakse Leedus sotsiaalkindlustusmaksete koormus tööandja ja töötaja vahel aga ringi nii, et peamiseks maksjaks jääbki töötaja, kelle maksemäär tõuseb 19,5%-le brutopalgast, samas kui tööandja osaks jäävad vaid väiksed maksed (keskmiselt alla 2%) tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustusele, garantiifondi ja tööhõivefondi.
    Samal ajal kohustatakse tööandjaid tõstma 1. jaanuarist 2019 töötajate palku, nii et kõik brutopalgad korrutatakse läbi 1,289-ga. Tõsi, riik tööandjana teeb seda eelarvest makstavate avaliku sektori palkadega, lootes, et erasektori tööandjad järgivad seadusega pandud ühekordset palga ümberarvestamise kohustust. Lisaks sätestati sotsiaalkindlustusmaksete lagi, nii et makseid ei pea tasuma 2019. aastal 10-kordset keskmist palka – 8900 eurot kuus – ületavalt summalt, kuid 2021. aastaks langeks see piirmäär 4400 eurole kuus.
    Teiselt poolt tõstetakse üksikisiku tulumaksu määra 15%-lt 20%-le ning lisatakse kõrgem maksuaste, 27%, 10-kordset keskmist palka ületavatele summadele, kuid muudetakse ka tulumaksuvaba miinimumi arvestust.
    Tööandjale nullsumma mäng
    Reform on kavandatud nii, et tööandjate jaoks oleks õigupoolest tegemist nullsummamänguga – tööandjate palgakulud ei muutu. Seda muidugi eeldusel, et kõik erasektori tööandjad tulevad selle ühekordse maksubaasi ümbermängimisega kaasa, tõstavad palku ega mõtle välja trikke, et tööandja maksemäära langetamisest saada riigipoolset kingitust.
    Kuivõrd tööjõupuudus pitsitab ka Leedut, siis on tööandjatel ilmselt mitmelt poolt tugev surve see ühekordne palgatõus ka reaalselt ellu viia. Sel juhul töötajate netopalk tõuseks tulenevalt brutopalga ja tulumaksuvaba miinimumi tõusust, seda vaatamata sotsiaalkindlustusmaksete ja tulumaksu määrade tõusule.
    Tulemused ennustamatud
    Tööandjate vaatenurgast paistaks kogu reform aga esialgu peamiselt optilise efektina – maksemäärad on madalamad, palgad on kõrgemad. Küsimus on aga mõistagi selles, mis hakkab saama edasi – kas ja kuidas see muutuv optika hakkab mõjutama tööturu osaliste edaspidist käitumist.
    Meil tasub seetõttu hoida Leedu arengutel silm peal, sest hüppega tundmatusse võtavad leedulased sisuliselt ette eksperimendi, mis aitab kas kinnitada või lükata ümber mitut meil tööjõumaksude reformi debatis kõlanud argumenti. Nii et vaatame, mis katsepolügoonil toimuma hakkab. Enne järelduste tegemist tuleb siiski pisut oodata.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andres Viia, Jüri Jõema: vajadus tarkvaraarendajate järele kasvab hüppeliselt
Värske prognoosi kohaselt on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas lähiaastail näha tugevalt kasvavat vajadust tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajate järele. Neil ametialadel on juba praegu märkimisväärne katmata vajadus, kirjutavad OSKA analüütik Andres Viia ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu nõunik Jüri Jõema.
Värske prognoosi kohaselt on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas lähiaastail näha tugevalt kasvavat vajadust tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajate järele. Neil ametialadel on juba praegu märkimisväärne katmata vajadus, kirjutavad OSKA analüütik Andres Viia ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu nõunik Jüri Jõema.
USA börs sulgus järjekordselt punases
Vaatamata positiivsele päeva algusele, võtsid USA peamised indeksid peallõunal suuna alla ja sulgusid punases. Sel nädalal pole indeksid üksi päev plussis sulgunud, vahendab Yahoo Finance.
Vaatamata positiivsele päeva algusele, võtsid USA peamised indeksid peallõunal suuna alla ja sulgusid punases. Sel nädalal pole indeksid üksi päev plussis sulgunud, vahendab Yahoo Finance.
Elmo Rent ja Telia toovad 5G tehnoloogia kaugjuhitavasse sõiduautosse
ELMO Rendi arendatav kaugjuhitavat tehnoloogiat kasutav lahendus võimaldab elektriauto kliendini toimetada ja vajadusel ümber parkida ilma juhi füüsilise kohalviibimiseta masinas. 5G võrku kasutades on auto ja kaugjuhtimispuldi vahel tekkiv viiteaeg minimaalne, mis parandab oluliselt reageerimisaega.
ELMO Rendi arendatav kaugjuhitavat tehnoloogiat kasutav lahendus võimaldab elektriauto kliendini toimetada ja vajadusel ümber parkida ilma juhi füüsilise kohalviibimiseta masinas. 5G võrku kasutades on auto ja kaugjuhtimispuldi vahel tekkiv viiteaeg minimaalne, mis parandab oluliselt reageerimisaega.
Raadiohommikus: Rakveret juhib koroonasse nakatunud linnapea ja Jaak Roosaare avaldab tänavused plaanid
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis üritame saada telefonile teist korda koroonat põdevat Rakvere linnapead Triin Varekut. Võtame talt vahetu kommentaari isiklikest läbielamistest ja uurime, kuidas linnapea juhib kodukontorist koroonasituatsiooni ja enegiahinna kriisi Rakvere linnas.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis üritame saada telefonile teist korda koroonat põdevat Rakvere linnapead Triin Varekut. Võtame talt vahetu kommentaari isiklikest läbielamistest ja uurime, kuidas linnapea juhib kodukontorist koroonasituatsiooni ja enegiahinna kriisi Rakvere linnas.