Eesti probleem on ebavõrdsus
Kümne aasta võrdluses on Eesti tootlikkuse, oodatav eluea, tervena elada jäänud aastate, välditavate surmade, kroonilistesse haigustesse suremuse ja eriti ebavõrdsuse puhul Euroopa riikide võrdluses mahajääja, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.
Äsja avaldatud statistikaameti kogumik "Säästva arengu näitajad" toob loodetavasti Eesti lugejale lähemale muidu ehk üsna kaugeks jäävad ÜRO üleilmsed eesmärgid. Kogumikus rulluvad lahti Eesti tugevad ja nõrgad küljed ning meie edu ja ebaedu nii Euroopa Liidu kui ka laiemas rahvusvahelises kontekstis.
Eesti head ja vead
Eesti olukorra võrdluspilt Euroopa Liidu riikidega näitab andmete põhjal, et meil on kesisem seis viie eesmärgi puhul: tervis ja heaolu, ebavõrdsuse vähendamine, säästev tootmine ja tarbimine, kliimamuutuse leevendamine ning linnade ja asumite jätkusuutlikkus.
Teistest parem on olukord samuti viie eesmärgiga: toiduga kindlustatus, jätkusuutilk põllumajandus, kvaliteetne haridus, üleilmne koostöö eesmärkide saavutamiseks ning ookeanid ja mereressursid, lisaks meile iseomane kultuuriruumi elujõulisuse tagamine. Ülejäänus oleme keskmisel tasemel. Kõik ei ole andmete tõttu päris võrreldav, näiteks asumite jätkusuutlikkus.
Kümne aasta võrdluses oleme mitme eesmärgi näitajaga siiski mahajääjate hulgas koos teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. Kuigi "väntame" neist edasi tunduvalt kiiremini, ei ole see olnud piisav, et juhtrühmale järele jõuda. Sellised näitajad on näiteks tootlikkus, oodatav eluiga, tervena elada jäänud aastad, välditavad surmad, suremus kroonilistesse haigustesse.
Ebavõrdsus ei näita paranemist
Vaid ebavõrdsuse vähenemise kehvas kohas ei ole enamiku trendide korral näha paranemist. Kuigi sissetulekute erinevus teiste riikidega väheneb, ei ole eestisisestes sissetulekutes ega ka arstiabi kättesaadavuses positiivset muutust.
Eesmärkidest, kus oleme Euroopa Liidu riikide hulgas suhteliselt heal kohal, on haridusvaldkond juba viimased kümme aastat olnud edukas: kõrgharitute, elukestvas õppes ja huvihariduses osalejate ning tippsooritustasemel õpilaste hulk suureneb. Samuti väheneb nende madala haridustasemega noorte osa, kes ei jätka õpinguid.
Mõnes eduvaldkonnas on näha ka nii-öelda käestlaskmist. Näiteks on Euroopa Liidus positiivsetena paistvad põllumajanduse kemiseerimise kehvad näitajad siiski paranemas.