Külli Karing • 20. detsember 2018
Jaga lugu:

Eesti turismi tulevik – fookus lisandväärtusel

Turismi arengut tuleb suunata võimalikult nutikalt olukorras, kus osa suuri turge on languses, tarbijakäitumine muutumas ja meie infrastruktuur veel investeeringute ootuses, arvab Eesti Turismifirmade Liidu asepresident Külli Karing.

Külli Karing  Foto: Erakogu

Turism on Eestile väga oluline tööstusharu ja seda peamiselt kahel põhjusel: esiteks on see riigi arvestatav sissetulekuallikas, moodustades koguekspordist üle kümnendiku. Teiseks on turism äärmiselt tööhõivemahukas valdkond – turismis või sellega seotud valdkondades töötab iga kuues tööealine eestimaalane. Seega puudutavad turismis toimuvad muudatused ja arengud Eestis väga paljusid inimesi ja olulisi protsesse.

Viimase viie aastaga on turismisektor purustanud jätkuvalt tulurekordeid ja ületanud 2020. aastaks turismiarengukavas seatud eksporditulu eesmärgid juba 2017. aasta lõpul. Samas ei ole selle aasta uudised välisturistide arvu kohta liiga julgustavad, mis tekitavad paratamatult küsimuse: kuidas edasi?

Eesti riikliku turismiarengukava uue rakendusplaani alusel investeerib riik aastatel 2018–2020 turismi arendamisse üle 38 miljoni euro. Turismiteenuste eksporti plaanitakse kasvatada 2020. aastaks eelmise aasta 1,89 miljardilt eurolt 2,15 miljardini. Kokkuvõtvalt on plaan saavutada kasv turistide üldarvu kasvatamise asemel pigem valdkondades, mis toovad Eesti majandusse tulu kõige enam, suurem fookus on konverentsi- ja äriturismi turundustegevustel. Samuti on tegevused suunatud praeguste tulemuste säilitamisele ja kasvatamisele senistel prioriteetsetel sihtturgudel: Soome, Venemaa, Läti, Saksamaa, Suurbritannia, Norra, Rootsi. Suurendatud on tegevusi Aasia suunal ja Ameerika Ühendriikides. Üldine märksõna on suurem lisandväärtus.

Turismiarengukava üks oluline ja konkreetne eesmärk on turismist teenitav eksporditulu. Märkimisväärne on fakt, et tegelikult oleme me arengukavas aastaks 2020 seatud turismiteenuste eksporditulu eesmärgi 1,59 miljardit juba ületanud 2017. aasta lõpu seisuga, mil see oli 1,89 miljardit eurot. Seega on Eesti turismisektor riigi ja ettevõtjate ühises partnerluses teinud viimased viis aastat väga head tööd, mida tuleb kindlasti tunnustada – ja samal kursil jätkata!

Küll aga on olulised küsimused, kui ambitsioonikaid eesmärke seada järgmisteks aastateks ja kuidas nende elluviimist võimalikult nutikalt kavandada olukorras, kus osa suuri turge on languses, tarbijakäitumine muutumas ja meie infrastruktuur veel investeeringute ootuses.

Suures plaanis on uus rakenduskava hea strateegia, kus turismi eksporditulu kasv planeeritakse saavutada suurema lisandväärtuse arvel, sealhulgas rohkem kulutavat turisti püüdes. Samas tahaks riiklikele planeerijatele südamele panna, et kallima turisti püüdmisele keskendudes ei tohiks tagaplaanile jätta meie turismitulu senist "vundamenti" ehk neidsamu turge, segmente ja tegevusi, mis Eesti turismivaldkonnale on senised rekordid toonud – näiteks regulaarseid grupituriste Soomest, Saksamaalt või Aasiast, kelle reisiprogrammidesse on pikitud paljude Eesti eri piirkondade turismiteenused. Ideaalne retsept oleks hea tasakaal mitme komponendi vahel: korralik panustamine "vundamenti" ehk seniste põhisegmentide kasvatamisele; täiendav fookus suurema lisandväärtusega turistidel nagu konverentsiturism; ning Eesti turismitoote atraktiivsuse ja kvaliteedi arendamine.

Igasuguse turismitulude kasvu eelduseks on aga mitu olulist eeldust, ilma milleta ei saa senist turismitulu ei säilitada ega kasvatada – lennuühenduste olemasolu olulistele turgudele, maksukeskkonna stabiilsus, uute majutuskohtade lisandumine nii Tallinnas kui ka teistes regioonides ning konverentsiturismi fookuse kontekstis kindlasti ka funktsionaalse konverentsikeskuse rajamine, mida on kiiresti vaja. Selleks on kindlasti vaja tuge ja sisulist koostööd nii poliitikutelt, valitsuselt, omavalitsustelt kui ka ettevõtjatelt.

Praegu räägime riikliku turismiarengukava 2014–2020 rakendusplaanist kaheks järgmiseks aastaks, kuid turism on pikalt ette planeeritav tööstusharu ja suures plaanis on ettevõtjatel 2019. aasta juba paigas ning uue aasta alguses asutakse 2020. aasta tegevusi planeerima.

Seega on ülim aeg asuda kiiresti välja töötama uut turismiarengukava 2020+ ja kindlasti tuleks see planeerida tihedas koostöös turismiettevõtjatega. Uus riiklik turismiarengukava on Eesti kui turismisihtkoha ekspordivõimekuse ja konkurentsivõime kasvatamisel määrava tähtsusega – riikide konkurents globaalsel turismiturul muutub järjest tihedamaks ning turismimaastik on kiires muutuses. Seda peaks peegeldama ka uus turismiarengukava, mille arhitektuur peaks olema piisavalt paindlik, mis lubaks meil senisest paremini muudatustele kiirelt ja operatiivselt reageerida.

Jaga lugu:
Hetkel kuum