Triinu Hiob • 16. jaanuar • 2 min
Jaga lugu:
Arvamused
Ainult tellijale

Kas iga asja jaoks on vaja uut seadust?

Aastaid on räägitud heast õigusloomest ja seaduste ületootmise lõpetamisest, kuid sõnadeks on see seni paraku jäänudki, kirjutab advokaadibüroo Njord vandeadvokaat ja partner Triinu Hiob.

Triinu Hiob  Foto: Advokaadibüroo Njord

Viimaste aastate eestkõneleja on siin justiitsministeerium, kes märgib õigusloome revisjoni tutvustaval internetilehel tabavalt, et „ühe valdkonna õigusaktide ja -normide killustatus pärsib nende mõistmist“.

Mullu detsembris jõustus taas üks täiesti uus seadus – ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus. Selle seadusega võeti Eesti õigusesse üle nn ärisaladuse kaitse direktiiv. Uus seadus sisaldab rakendussätteid arvestamata 11 paragrahvi kolmel teemal: ebaausa konkurentsi keeld, mis varem oli reguleeritud konkurentsiseaduses, ärisaladuse kaitse ja kohtumenetluse normid ärisaladuse kaitsele suunatud vaidluste jaoks.

Ärisaladuse kaitse direktiiv oli kõigile liikmesriikidele, ka Eestile, ülevõtmiseks kohustuslik. Õigupoolest tuli see üle võtta juba 2018. aasta 9. juuniks, nii et Eesti hilines ülevõtmisega pool aastat. Kuidagi ei saa ka eitada, et ärisaladus vajab tõepoolest kaitset, sest selle sattumine võõrastesse kätesse võib nullida konkurentsieelise, anda ebaausa eelise teistele turuosalistele ja tuua kaasa korvamatut kahju.

Oleks piisanud olemasolevast

Sellele vaatamata on küsitav nende 11 paragrahvi tarbeks eraldi uue seaduse loomine. 16. detsembril, päeval enne ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse jõustumist kehtis Eestis 373 seadust. Usutavasti leidunuks koht neile 11 paragrahvile ka juba olemasolevates seadustes.

Võlaõigusseaduse lepinguväliste kohustuste osa kaitseb edukalt näiteks au teotamise ja ebaõigete andmete avaldamise eest ning reguleerib ka autoriõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Raske on leida põhjust, miks ei võiks sama seadus mahutada ära neidki õigusi ja kohustusi, mis tekivad näiteks eksitava teabe avaldamisest, konkurendi halvustamisest või ärisaladuse ebaseaduslikust kasutamisest või avaldamisest. Kohtumenetluse normid kuuluvad aga selgelt menetlusseadusesse – antud juhul tsiviilkohtumenetluse seadustikku.

Kuigi uue seaduse sätted on kantud õigest ideest, on Eesti õigusmaastik muutunud taas ühe seaduse võrra killustatumaks.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt