27 jaanuar 2019

Ettevõtja ootab riigilt tarka partnerlust

Ettevõtjate seast kostab üha valjemini hääl, et riigi rõhuasetused ettevõtluse arendamisel on arusaamatud, maksukoormus käib üle jõu ning kasvuks vajalikule kapitalile ei ole lihtne ligi pääseda. Miks ettevõtjad nii arvavad ning mida teha, et olukord muutuks, kirjutab ettevõtja Aivar Roop (Keskerakond).

Aivar Roop.  Foto: Erakogu

Ametlik retoorika räägib Eestist kui uuenduslikust ettevõtlussõbralikust riigist, mis toetab jõukuse kasvu ettevõtluse kaudu. Samas on Eesti majandus võrdlemisi teenuste- ja vähem tööstuskeskne. Ajaloolises plaanis on aga just tööstus aidanud arenenud majandusega riikidel jõuda jõukuse tasemeni, kuhu meiegi pürgime. See on majandussektor, kus vajatakse kasvuks kapitali enim ning tehakse suurem osa keerulisest tootearendusest, mille eest on kliendid nõus raha maksma.

Rohkem eksportivad ettevõtteid

Sestap vajame rohkem omatoodangut eksportivaid ettevõtteid, kes toodavad reaalseid käegakatsutavaid tooteid, millel on üleilmne nõudlus. Kus toodetakse, polegi nii tähtis, oluline on, et tootearendus toimub Eestis ja siinsete spetsialistide toel. Nagu näiteks Saaremaal väikelaevu tootev Alunaut, kelle valmistatud väikelaevadega sõidavad nii Šveitsi kui ka Rootsi politseinikud. Või Eesti kajakkide tootja Tahe Outdoors, kes oma globaalset haaret aina laiendab. Nende kahe ettevõtte näitel leiab kinnitust see, et oskus keskmisest keerulisemaid tooteid toota on see, mis hoiab ettevõtte konkurentsivõimelisena pika aja jooksul.

Samas, kui valitsus võtab sihiks, et Eesti on koduks välismaistele suurettevõtetele, on see võimalus ühelt poolt tipp-spetsialistidele saada väga hästi tasustatud töö, ilma et peaks Eestist lahkuma, kuid teiselt poolt ka tarka tööd tegevatele väikeettevõtetele. Keerulise toote tehnilise lahenduse töötab välja tellija – kas ise või koos allhankijaga, kuid komponendid, väikeseeriad ja katseeksemplarid hangitakse tihti spetsialiseerunud allhankijatelt. Siin ei räägi ma enam odavast allhankest, vaid hästi tasustatud ning allhankijat tohutult arendavast ärist.

Pole piisavalt spetsialiste

Targad ettevõtted ei toimi pelgalt tootearenduse pinnalt. Sellised ettevõtted on ka valdkonda väga hästi tundvate spetsialistide kesksed, keda värvatakse ülemaailmselt. Eesti häda on täna see, et meil lihtsalt pole piisavalt inimesi ja spetsialiste, et luua siin iseseisvalt kõrgtehnoloogial põhinevat või kogu väärtusahelat juhtivate ettevõtete pealekasvu.

Me peame nad kas siia meelitama või võtma eesmärgiks selliste ettevõtete rajamise pikas perspektiivis kohaliku tööjõu baasil. Näiteks Baltika Grupp, mille ajalugu ulatub 1928. aastasse ning mis on klassikalisest tootmisettevõttest arenenud brände juhtivaks rahvusvaheliseks ettevõtteks, mis kontrollib kõike alates tootmisest kuni jaemüügini. Tarku tooteid tegev ettevõte teenib rohkem ja saab tänapäevastada nii töökeskkonda kui ka tõsta palku.

Tark tööstus koondub sinna, kus maksud ja seadusandlus nende tegevust ei lämmata ning äri arendamiseks vajalik kapital on kättesaadav. Meie sotsiaalmaksu tase, ressursimaksud ja elukallidus ei tee meid hetkel ses osas ihaldusväärseks paigaks. Seaduste muutmisega saab selleks luua oluliselt soodsama pinnase.

Muu hulgas ka uute ja spetsialiseerunud pankade tekkeks, mis on eelistatavalt rajatud kohalikule kapitalile ja tunnevad hästi siinseid ettevõtteid. Kredexi ja EASi tüüpi riiklike sihtasutuste baasilt on võimalik arendada riiklik arengupanga tüüpi finantseerimisasutus, mille roll on rahastada toimiva ärimudeliga ekspordisuutlikke ettevõtteid ja pakkuda neile teenuseid.

Lõpp riigiabile

Lõppema peab igasugune projektipõhine riigiabi andmine ettevõtetele. See moonutab konkurentsi ja on ebamõistlikult suure halduskoormusega kõikidele osapooltele. Kuna ELi struktuurifondide praegune rahastusperiood kestab kuni aastani 2020, ongi paras aeg atra ümber seada.

World Economic Forumi riikide konkurentsivõime raportis on Eesti 138 riigi seas 30. kohal. See on suurepärane tulemus, sest oleme uuendustel põhinev majandus (uuendustel põhinevaid riike on kokku 37). Majanduse keerukuselt jääme aga alla Euroopa ja Põhja-Ameerika keskmisele. Spetsiifilise inseneriharidusega töötajate kättesaadavuse poolest oleme lausa viiendas kümnes.

Tarkade poliitiliste valikute korral saab aga olukorda olulisel määral korrigeerida, sest hea vundament on olemas. Rõhuasetuse muutmine kiireid tulemusi ei too, kuid 10–15 aasta perspektiivis saaks Eesti senisest edust kasu oluliselt laiem ring ettevõtjaid ja seekaudu ka paremat palka saavad töövõtjad.

Hetkel kuum