Marko Udras • 28 veebruar 2019

„Eesti 2020“ konkurentsivõime kava vajab täiendamist

Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ vajab täiendamist, et maksukeskkond muutuks ettenähtavamaks, töölepingu seadus paindlikumaks ja avaliku sektori töötajate arv väiksemaks, kirjutab Kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras.

Marko Udras  Foto: Raul Mee

Tööandjate jaoks on hetkel välismaalaste seaduses kõige suurem murekoht sisserände piirarvuga seonduv regulatsioon. Tegime ettepanku lisada konkurentsivõime kavasse põhimõte, et ellu tuleb viia seadusemuudatus(ed), mis leevendavad sisserände piirarvu täitumisega seonduvat probleemi. Kaubandus-tööstuskoda on varem välja pakkunud näiteks lahenduse vabastada piirarvu alt välismaalased, kes töötavad usaldusväärse tööandja juures.

Meie hinnangul on vaja suurendada kohalike omavalitsuste motivatsiooni aidata kaasa kohaliku ettevõtluskeskkonna arengule ja töökohtade loomisele. Seetõttu tegime ettepaneku muuta üksikisiku tulumaksu laekumist KOVide vahel selliselt, et pool üksikisiku tulumaksust laekuks inimese elukohajärgsele omavalitsusele ning teine pool töökohajärgsele omavalitsusele. Täna on omavalitsused huvitatud eelkõige elukohtadest, mitte töökohtadest, sest maksutulu sõltub vaid elukohast.

Riigiteenistujate arv peab vähenema

Kavasse tuleks lisada tegevus avaliku sektori töötajate vähendamiseks. Kuna tööealine elanikkond väheneb, erasektoris on juba täna suurim probleem tööjõupuudus, siis peab riik järgnevatel aastatel oluliselt vähendama avaliku sektori töötajate arvu.

Võrreldes ELi riikide keskmisega jätkab Eestis suhteliselt väike osakaal põhikooli lõpetajatest oma õpinguid kutsehariduses. Samas on nõudlus tööturu vajadustele vastava kvalifitseeritud oskustööjõu järele suur. Seetõttu peaks koja hinnangul riik jõulisemalt sekkuma sellesse, et rohkem õpilasi sooviks pärast põhikooli lõpetamist alustada õpinguid kutsehariduses.

Eesti ettevõtluskeskkonna üks kitsaskoht on see, et maksukeskkond ei ole piisavalt ettenähtav. Probleem on süvenenud viimastel aastatel, kui plaaniti kehtestada uusi makse ning tõsteti aktsiise. Maksukorralduse seaduses sisalduvat kuue kuu reeglit (negatiivse mõjuga maksumuudatustest tuleb vähemalt kuus kuud ette teada anda) on vaja täpsustada, sest see ei ole kohtu ega õiguskantsleri hinnangul piisavalt selge ning ei kaitse seetõttu ettevõtete ootusi.

Lisaks ei toeta koda kavas sisalduvat ideed jätkata alkoholiaktsiisi tõstmist.

Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ on reformikava, mis kirjeldab Eesti konkurentsivõime tõstmiseks püstitatud eesmärke ning nende saavutamiseks vajalikke tegevusi. Kava kaks keskset eesmärki on Eesti tootlikkuse ja tööhõive tõstmine. Koja arvamusega saab lähemalt tutvuda siin, kava endaga siin.

Hetkel kuum