Rene Tammist • 2 märts 2019

Eesti Idufond? Loodud!

Kuldar Leis kirjutas 1. märtsi Äripäevas suurepärasest ideest luua Eesti Idufond, mille osanikud oleks riik, ülikoolid ja pangad ning mis edendaks idufirmasid Eesti päritolu stardirahaga. See fond on loodud, kirjutab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist (SDE).

Rene Tammist  Foto: Andras Kralla

Helged pead mõtlevad ühtmoodi. Ilmselt tunnetab Leis alustavate ettevõtjate muresid väga hästi, sest samasuguse fondi loomisega on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium juba mõnda aega tegelenud ning kaks päeva enne artikli ilmumist sai see fond ka loodud. Eesmärgid ja ka vormilised lahendused on seejuures samad mis Kuldari välja pakutud. Reaalne kapitalipakkumine on küll veel ees, seega on mul hea meel, et ka ettevõtjate arvates teeme õiget asja.

27. veebruaril allkirjastasime koos KredExi juhi Lehar Küti ja SmartCapi juhatuse liikme Sille Pettaiga osakute märkimise lepingu Early Fund II kõrgtehnoloogiliste investeeringute fondi loomiseks, mille algkapitaliks panustab riik 10 miljonit eurot. Selle fondi eesmärk ongi toetada alustavaid teadus- ja tehnoloogiamahukaid iduettevõtteid algusfaasis, kui kulud teadus- ja arendustöödele on suured, kuid tulu veel ei teenita. Seejuures peab ettevõtte toote- või teenusearendus ja ärimudel keskenduma just teadus- ja arendustööle ning sellega kaasneva intellektuaalomandi kommertsialiseerimisele. Selle fondi loomise aluseks on ka möödunud aastal erakondade allkirjastatud leping, millega suunatakse 1 protsent SKPst teadus- ja arendustegevusele.

Paljude teadus- ja tehnoloogiamahukatele ettevõtetele on just käivitusperioodil takistuseks kapitali piiratus. Kuna aga tegemist on valdkondadega, kus edukus sõltub suuresti ka kiirest stardist, siis ongi just investeerimisfond õige lahendus muude toetuste kõrval. Fond peab toetama käivituvaid ettevõtteid teadus- ja arendusmahukas faasis, aga läbi nende ettevõtete edukuse tootma ka tulu Eesti riigile.

Riskikapitali pakkumine läbi fondifondide, nagu Balti Innovatsioonifond I ja EstFund, on näidanud edu. Uus investeering ongi samm juba hästi toimiva riskikapitalituru edasiarendamises. Kokku jõuabki Balti Innovatsioonifondi ja EstFundi toel ettevõteteni umbes 560 miljoni euro ulatuses era- ja riskikapitaliinvesteeringuid, millega on väga suures ulatuses turutõrkeid õnnestunud leevendada.

Konkreetselt Early Fund II investeeringuga lahendatakse aga keerukamat turutõrget. Teadus- ja arendusmahukates ning intellektuaalomandirohketes valdkondades on kapitali puudujääk endiselt tuntav, nagu selgus eelmisel sügisel majandusministeeriumi, SmartCapi ja Startup Estonia koostöös tellitud turu-uuringust. Seega on Kuldar Leisi viited vägagi asja- ja ajakohased. Eesti teadus ja ettevõtlus peavad tegema koostööd ja aitama üksteisel kasvada.

Hetkel kuum