Trumbid liikusid Keskerakonna taskusse
Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioonikõneluste eel võib arvata, et Reformierakonna jõupositsioon on nüüd nõrgem, kui riigikogu mandaatide hulk seda ennustada lubas – see omakorda tähendab oravapartei valija poolt vaadatuna lahjemat lepet, kirjutab börsitoimetuse ajakirjanik Indrek Mäe.
Reformierakonna tänane otsus alustada koalitsioonikõnelusi Keskerakonnaga lubab Jüri Ratasel kindel olla ühes – tema partei on järgmises valitsuses. Isegi kui Reformiga kompromissideni ei jõuta, ootavad kõnelustest kõrvale jäetud konservatiivid nüüd, rusikas taskus, praeguse peaministri kõnet.
Nii saab Ratas Reformierakonnaga läbi rääkides igal hetkel vähemalt deklaratiivsel tasandil taskust välja tõmmata jokkeri, mis võimaldab Reformierakonna opositsiooni saata ning asuda Keskerakonnal Isamaast ja EKREst koosnevat valitsust juhtima. Fakt, et viimasel juhul säiliks Ratasele ka peaministri positsioon, lubab eeldada, et viimane jokkeri kasutamist ei pelga.
Iseküsimus on see, kuidas selgitaks Ratas liitu konservatiividega oma (vene) valijale. Riskina võib juhtuda, et kõrgeim võim kostitab neid järgmistel valimistel veelgi väiksema mandaatide arvuga.
Niisiis, Reformierakonna ja Keskerakonna liit tõenäoliselt sünnib, kuid viimase jõuõlg loodavas valitsuses oravapartei tänase otsusega kindlasti suurenes. Kuigi Ratas võtaks konservatiividega valitsust moodustades selge riski, ei tähenda see, et sellega flirtides endale Kallase meeskonnalt paremat diili välja kaubelda ei õnnestuks. Jään huviga ootama, kuidas suudab Reformierakond kodakondsus- ja maksupoliitikat hõlmavate valimislubaduste huvides end tekkinud olukorras kehtestada.