Artikkel
  • Jaga lugu:

    Uus valitsus peab majanduspoliitikas hoidma kainet meelt

    Majanduspoliitikal saab olema algavate koalitsiooniläbirääkimiste juures keskne roll. Suures pildis ei ole erakondade vaated neis küsimustes liialt erinevad, kuid omaette küsimus on, kas lubatu läheb kokku Eesti majanduse tegeliku seisu ja vajadustega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.

    Mihkel NestorFoto: Jaanus Lensment, Postimees/Scanpix
    Valimised on selleks korraks lõppenud ja võitjaerakond on astunud esimesed sammud tulevase valitsuspartneriga ühisosa leidmiseks. Läbirääkimiste keskmes saab olema suuresti just maksu- ja majanduspoliitika, millest valimiskampaania käigus tavapärasest ehk enam juttu oli. Kuigi palju on rõhutatud Reformi- ja Keskerakonna maailmavaatelisi erinevuseid majanduspoliitikas, siis valimisprogramme vaadates selle väitega vähemalt suures pildis nõustuda ei saa. Nimelt lubasid nii Reformi- kui ka Keskerakond – kuid sisuliselt ka kõik teised parteid – valijatele maksulangetusi, aktsiiside kontrolli all hoidmist ja suuri infrastruktuuriprojekte. Lisaks ka kübeke "tarka majandust" lubadusega suurendada riiklik teadus- ja arendustegevuse rahastamine 1%ni SKPst.
    Seega – kuigi detailides, kuidas raha täpselt laiali jagada, on erimeelsusi, ei näi kokkulepete sõlmimisel olevat ületamatuid takistusi. Küll väärib arutelu küsimus, kas just maksukärped ja raha valamine suurtesse ehitusprojektidesse on see, mida Eesti majandus praegu vajab?
    Eesti sisemajandus ei vaja ergutamist
    Vaadates Eesti mulluse majanduskasvu aluseid või tegelikult ka juba varasemaid aastaid, siis on Eesti majandust kandnud ennekõik sisenõudlus. Eelmisel aastal oli eratarbimise kasv kiireim alates 2007. aastast ja ehitusmahud kõrgemad isegi buumiaegsest tasemest. Seetõttu jääb mõistmatuks, millist eesmärki peaksid maksukärped ja suuremahulised investeeringud täitma. Seevastu jäi ekspordi kasv eelmisel aastal alla nii SKP kui ka eratarbimise kasvule. Võime olla kindlad, et sisemajanduses ringleva raha hulka suurendades võimendame erinevust kasvutempos veelgi.
    Tõele au andes tuleb küll mainida, et vähemalt riiklikud infrastruktuuriprojektid on miski, mille ellu viimine kipub alati venima ja nii võib reaalne raha jõuda majandusse hoopis teistsuguses majandustsükli faasis. Küll peaks uuel valitsusel jaguma mõistust maksukärbete tegemisel hoog maha võtta.
    Ekspordi edendamine on keeruline ülesanne
    Kui eratarbimise ja investeeringute taseme reguleerimine on valitsuse seisukohast suhteliselt lihtne, siis ekspordi mõjutamisel kipuvad riigi käed jääma lühikeseks. Ka praegu on juba olemas hulk riiklike toetusmeetmeid, abiprogramme jpm, kuid suures pildis määrab ekspordivõimekuse ära ikkagi ettevõtete ja nende pakutavate toodete konkurentsivõime. Just viimases oleme viimastel aastatel aga edumaad ära andnud, sest soovime oma töö eest iga aasta 7–8% kõrgemat palka saada, kuid kliendile kipume pakkuma endiselt sama servamata lauda, mida 10 aastat tagasi.
    Majanduspoliitilisi vahendeid otsides võiksid peatsed võimuerakonnad vaadata ühe parlamendist välja jäänud erakonna välja pakutud tööriistakasti. Kõige paremini mõtestatud majanduspoliitilise programmi suutis viimastel valimistel välja käia Eesti 200, kes õlleaktsiisi asemel rääkis vajadusest tegeleda süsteemselt ettevõtluskeskkonna atraktiivsusega ja muuta Eesti tootmistsehhide maast peakontorite riigiks. Toetuste ja programmikeste kõrval peaks ettevõtluse konkurentsivõime olema riigi süsteemse eestvedamise all. Väärt idee on parandada Eesti positsiooni erinevates majanduse konkurentsivõimet peegeldavates edetabelites. Kuigi neid võrdlusi kiputakse üle fetišeerima, siis aitavad need lahti mõtestada, mis on praegu Eesti majanduses hästi ja mis halvasti. Minimaalne bürokraatia, kiire ja õiglane kohtusüsteem on kindlad näited probleemidest, millega saab tegeleda just riik.
    Tööjõuprobleemile tuleb läheneda mõistuse, mitte tunnetega
    Eestit kummitav tööjõupuudus on teema, millest uus valitsus ei saa kuidagi mööda vaadata. Eelmise aasta viimases kvartalis ületas Eesti tööhõive määr juba 69%, olles sellega ilmselt kõrgeim kogu Euroopa Liidus. 2019. aastaks mõeldud sisserände piirarv kolmandatest riikidest pärit tööjõule täitus aga juba enne, kui aasta jõudis alata. Seetõttu ootavad ettevõtjad valitsuselt kiirelt abikätt. Ent väärib kaalumist, kas sellist abi kõigile lubada: ennekõike peaks riik toetama suure lisandväärtusega ettevõtteid. Kui kohalik vabrikant kurdab, et keegi ei taha 700eurose brutopalgaga liinitööd teha, siis see ei ole probleem, millega peaks riik tegelema. Juba praegu tunnistab mitu ettevõtjat, et Ukrainast pärit tööjõud on odavam kui kohalike värbamine.
    Arvestades Eesti mahajäämust jõukast Põhjalast, ei ole veel käes aeg, kus peaksime praeguse elatustasemega leppima. Majanduse tugev seis tähendab seda, et praegu on parim aeg lasta minna neil ettevõtetel, kes mõne aasta pärast lahkuksid niigi. Nõudlus tööjõu järele võimaldab praegu veel tööandja kaotanud inimestel kiirelt uue koha leida. Küll ei tohiks takistusi seada ettevõtetele, kelle eesmärk välistööjõu värbamisel pole kulude kokkuhoid, vaid oskusteabe hankimine, mis Eestis on puudu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Reformierakond avalikustas valimiste esinumbrid
Reformierakond avalikustas kevadel toimuva riigikogu valimiste esikandidaadid kõigis kaheteistkümnes valimisringkonnas.
Reformierakond avalikustas kevadel toimuva riigikogu valimiste esikandidaadid kõigis kaheteistkümnes valimisringkonnas.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.