• Jaga lugu:

    Hakkame väärindama Eesti maavarasid

    Maavarade kaevandamine ja väärindamine suurendaks Eesti SKPd märgatavalt, kirjutab Toomas Peterson arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    Toomas PetersonFoto: Raul Mee
    Eesti on rikas. Mitte ainult keele, meele ja kultuuri poolest, vaid me võime uhked olla ka oma inimtegevusest suhteliselt rikkumatu looduskeskkonna üle. Suure tõenäosusega suudame oma järeltulevatele põlvedele pärandada kestva, meie tänapäevases mõistes elamisväärse keskkonna.
    Eesti põhiseaduse preambulis on kirjas sõnad, et Eesti riik peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Eesmärgi täitmiseks peame kehtiva turumajanduse tingimustes valima vahendid, sealhulgas rahaga mõõdetavad vahendid. Siinkohal on üks võimalusi meie maavarade väärindamine.
    Eesti riigile kuuluvate maavarade uurimine ja võimalik kaevandamine on väga suure ühiskondliku mõjuga. Samuti mõjutab igasugune inimtegevus meid ümbritsevat keskkonda. Samas oleme loonud kaupade ja teenuste tootmisele ning tarbimisele orienteeritud ühiskonna, mistõttu peame tulevikus leidma tasakaalu inimtegevuse ja loodushoiu vahel.
    Eesti maapõues on maailma ühed rikkalikumad fosforiidimaardlad, mis on praegu praktiliselt kasutamata. Nende varude kaevandamine ja väärindamine suurendaks meie jõukust ja osaliselt seda mõõtvat näitajat – sisemajanduse koguprodukti, märgatavalt. Eriti aktuaalseks muutub majanduskasvu taotlemine väheneva ja vananeva elanikkonna ning eurotoetuste vähenemise tingimustes. Tingimustes, kus ülalpeetavate arv suureneb ja töö kaudu väärtusi loovate inimeste arv väheneb.
    Fosforiidiuuringud
    Eestis asuvad fosforiidimaardlate väljaselgitamiseks on tehtud põhjalikke uuringuid, viimased nendest mõned aastad tagasi Eesti Energia eestvõtmisel. Nende tulemusel on välja selgitatud, et meil on Euroopa rikkalikumad fosforiidivarud, mille kasutuselevõtt on meie majanduse jaoks suure tähtsusega, eriti arvestades põllumajanduse suurenevat vajadust odavate ja efektiivsete väetiste järele.
    Seni takistas kaevandamise võimalustega edasiminekut nõukogude ajast pärit vastumeelsus fosforiidi kasutuselevõtu vastu, samuti ei suudetud välja pakkuda keskkonnasõbralikku tehnoloogiat. Eriti suurt poleemikat tekitas fosforiidikihi peal oleva radioaktiivse diktüoneemakildi ladustamine ja kasutamine. Viimaste aastate läbimurdelised tehnoloogilised avastused võimaldaksid siiski näiteks Toolses alustada fosforiidi väiksemahulist tootmist, kasutades selleks 7–39 meetri kõrgusel asuvat fosforiidiladestust, ja elimineerida diktüoneemakilt, saades sellest toorainet näiteks haruldaste muldmetallide ja uraani tootmiseks.
    Fosforiidi müümisest tulenev tulu tuleb suunata kõigi Eesti elanike hüvanguks. Siinkohal ei hakka täpsustama fosforiidilademete koguväärtust, kuid iga-aastane tulu küündib miljardite eurodeni. Kaevandamise tellijaks võiks luua riigi omanduses oleva. ettevõte, mis moodustab fosforiidi müümise tuludest fondi. Teatud osa fondist paigutatakse teiste riikide võlakirjadesse ja väikese riskiga aktsiabörsidele. Fondi tegevusest saadavast kasumist eraldatakse osa sihtotstarbena riigieelarvesse, peamiselt sotsiaalkindlustuse kuludeks.
    Eesmärk ja missioon
    Projekti alul kogutakse kokku ja analüüsitakse olemasolevaid uuringuid.
    Selleks moodustatakse töögrupp, kes tutvustab tulemusi iga kvartali lõpus toimuval seminaril. Nendes osalevad töögrupi liikmed ja kutsutud külalised ning külalislektorid.
    Töögrupi peamised uuritavad teemad on: fosforiidi perspektiiv Eestis ja tema kaevandamise võimalused; kaevandamise tehnoloogiad ja nende keskkonnamõjude analüüs; fosforiidi väärindamise ja turundamise võimalused; kaevandamisest saadava tulu finantsmudel.
    Projekti lõpuks esitatakse ettepanekud Eesti valitsusele, et kujundada seisukoht fosforiidi kaevandamisega jätkamiseks ja leida võimalikud kaevanduskohad. Samuti tuuakse välja vajadus seadustega seotud muudatusteks ja nendega seotud võimalikud lahendused.
    Kui kogu eelnevalt toodud missioon on täidetud, võib visiooni kirjeldada järgnevalt:
    Esiteks on välja selgitatud ja kaardistatud Eesti elanike suhtumine fosforiidi kaevandamisse.
    Teiseks on moodustatud ministeeriumitevaheline töögrupp. Töögruppi kaasatakse ametnikke, poliitikuid, ökonomiste ja teadlasi. Töögrupi tegevuse peamised eesmärgid on fosforiidivarude väljaselgitamise organiseerimine, selle kaevandamise eeltingimuste loomine, finantseerimismudelite ning saadava tulufondi moodustamise aluste ja kasutamistingimuste ettepanekute tegemine.
    Edukas Eesti on Advokaadibüroo Cobalt, Eesti Gaasi, Harju Elektri, Silberauto, Tallinna Kaubamaja ja Äripäeva arvamuskonkurss.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Mandre: terviseedendus saagu lähtekohaks
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Börs: Nasdaqi indeks langes korrektsiooni
USA aktsiaturud jätkasid täna langust, ühelt poolt olid börsifirmade kvartalitulemused tugevad, aga investorid on intressimäärade tõusu ootuses jätkuvalt tehnoloogiasektori aktsiaid müümas, vahendab Bloomberg.
USA aktsiaturud jätkasid täna langust, ühelt poolt olid börsifirmade kvartalitulemused tugevad, aga investorid on intressimäärade tõusu ootuses jätkuvalt tehnoloogiasektori aktsiaid müümas, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Rakveret juhib koroonasse nakatunud linnapea ja Jaak Roosaare avaldab tänavused plaanid
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis üritame saada telefonile teist korda koroonat põdevat Rakvere linnapead Triin Varekut. Võtame talt vahetu kommentaari isiklikest läbielamistest ja uurime, kuidas linnapea juhib kodukontorist koroonasituatsiooni ja enegiahinna kriisi Rakvere linnas.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis üritame saada telefonile teist korda koroonat põdevat Rakvere linnapead Triin Varekut. Võtame talt vahetu kommentaari isiklikest läbielamistest ja uurime, kuidas linnapea juhib kodukontorist koroonasituatsiooni ja enegiahinna kriisi Rakvere linnas.
Kallas lubas kaaluda ettevõtete võrgutasude vähendamist ja hinnalae seadmist
Koalitsioonipartneriga peetavate läbirääkimistega rappa jooksnud Reformierakonna juht ja peaminister Kaja Kallas lubas teisipäeval siiski kaasa mõelda uute toetuste kehtestamisele.
Koalitsioonipartneriga peetavate läbirääkimistega rappa jooksnud Reformierakonna juht ja peaminister Kaja Kallas lubas teisipäeval siiski kaasa mõelda uute toetuste kehtestamisele.