Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ametnikuks ainult erasektori kogemusega

    Ametnikuks saamise eelduseks võiks olla vähemalt viis aastat töökogemust erasektoris ehk mõnes äriühingus või FIEna, kirjutab Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht Kristjan Oad Eduka Eesti arvamuskonkursile saadetud artiklis.

    Kristjan OadFoto: erakogu
    Eranditeks võiks olla vaid politseinikud, kaitseväelased, teatud välis- ja kaitseministeeriumi ametikohad. Ning iga kümne aasta järel võiks ametniku leping lõppeda ning uue lepingu sõlmimise eelduseks võiks olla uued viis aastat kogemust erasektoris.
    Mida see annaks? Esiteks, igaühe esimene töökogemus oleks erasektorist. Esimesed harjumused, esimene tööst mõtlemise viis oleks elust enesest. Kui inimene liigub edasi avalikku sektorisse, siis ta oleks harjunud olema efektiivne ja mõtlema kliendikeskselt ning võtaks selle hoiaku ka ametnikutööle kaasa. Ametnikuna Eesti ühiskonna – erasektori – tegevust reguleerides inimene ka reaalselt teaks, millest jutt, ja saaks aru inimestest, kelle elu ta oma otsustega mõjutab.
    Vähemalt sama olulisena saaksid tööjõupuuduses ettevõtted omale kohe märksa laiema kõrgharitud noorte värbamise baasi. Erasektori tööturule tuleks igal aastal oluliselt rohkem inimesi, sest oleks võimatu minna koolipingist otse ametnikutööle. Kõrgkoolilõpetajate – energiliste, tööjõuliste, ajakohaselt haritud inimeste – nimel konkureeriksid ettevõtjad omavahel, aga mitte enam avaliku sektoriga. Arengukavade sõnastuse üle vaidlemise asemel mõtleksid targad noored välja ärimudeleid ja müüksid Eesti toodangut Aasias. Kui tingimused on head, siis noored jääksidki tööle erasektorisse.
    Ning kui selle tõttu, et pole võimalik minna otse koolipingist ametnikuks, oleks riigil või KOVidel raskem ametnikukohti täita, siis see oleks isegi tore. Seda rohkem sunniks elu avaliku sektori juhte mõtlema, kas igat ametikohta on vaja. Kuidas tööd ümber korraldada. Kas mingeid tegevusi saab digitaliseerida. Mis on sisu, mis on formaalsus. Riigil oleks pidev distsiplineeriv sund end järjepidevalt reformida, püsida nõtke ja efektiivne. Ühtlasi oleks aina rohkematel avaliku sektori juhtidel erasektorist olude sunnil vähesega palju ärategemise kogemus, mida konkurentsivabal riigitööl nii-öelda üles kasvades paraku ei teki. Jätkusuutlik riigireform saab olla ainult riigihaldamise kultuuri reform. Niimoodi saaks riigireform ka tehtud – õigemini enda pidevalt efektiivsemaks korraldamine saaks nagu ettevõtjate, nii ka avaliku sektori juhtide töö lahutamatuks osaks.
    Pikemas plaanis kujuneks niiviisi ühiskondlik kultuur, kus erasektor on esikohal ja avalik sektor tema teenistuses. Avalikes aruteludes ei vaataks ükski ametnik ettevõtjatele kui neile teistele, vaid ametnik oleks ise ettevõtja olnud või vähemalt ettevõtlust seestpoolt näinud. Riigi- või KOV-ametnikuks olemine ei oleks kellegi jaoks elustiil, vaid see oleks miski, mida mõni meist vahepeal teeb, sest keegi ju peab. Nagu öeldud, sellest loogikast peavad välja jääma ametikohad, mis on seotud riigi tuumfunktsioonidega ja vajavad väga spetsiifilist spetsialiseerumist. Ent rusikareegel võiks olla see, et kui ametnik oma tegevusega otseselt mõjutab ettevõtjate vabadust tegutseda, siis ta peab olema ettevõtlust ka ise tundnud ja aeg-ajalt käima kontakti päris eluga värskendamas.
    See tähendaks ühtlasi, et ametnikel oleks motivatsiooni hoida oma mõtteviis erasektorilaadne ja vajalikud oskused värsked – kui hiljemalt kümme aastat pärast ametnikutöö algust ootaks ees vähemalt viis aastat erasektoris, ei lubaks see liiga sügavale ametkondlikku maailma vajuda. Ettevõtjad võidaksid esimest korda, kui kõrgkoolilõpetajaid avalik sektor endale ei meelita, ning teist korda, kui erasektori tööturule tuleb tagasi selliseid kogenud, nii avaliku kui ka erasektori kogemusega inimesi.
    Eestis kehtib ametniku eetikakoodeks, mille põhimõtete järgi peaks tegutsema iga ametnik. Koodeks sätestab, et ametnik peab olema inimesekeskne, asjatundlik ja avatud koostööle. Konkreetsemalt peaks iga ametnik tegutsema vastutustundlikult, mõistes, et tema otsustel on mõju inimestele, hoidma end kursis tööülesannete täitmiseks vajaliku valdkondliku arenguga ja täiendama end pidevalt, kaasama huvirühmi neid puudutavate otsuste tegemisse ja elluviimisesse. Kas aga ametnikud, kellel puudub erasektori kogemus, saavad parimagi tahtmise juures sisuliselt aru, mida ettevõtjatel on vaja? Kui ametnikuks saamise eeldus oleks vähemalt viis aastat erasektori kogemust ja iga maksimaalselt kümne aasta ametnikutöö järel panustaks igaüks jälle vähemalt viis aastat erasektoris, siis võiksid needsamad eetikapõhimõtted rohkem ka tegelikku ellu jõuda.
  • Hetkel kuum
Kaitse-eelarvet saaks ja tuleks samuti kärpida
Eriti just praegusel ajal ei tohiks kaitsevaldkonnas ühtegi padrunit niisama õhku tulistada. Ka paukpadrunit mitte, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eriti just praegusel ajal ei tohiks kaitsevaldkonnas ühtegi padrunit niisama õhku tulistada. Ka paukpadrunit mitte, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti börsidel oli märkimisväärse käibega päev
Kõik Balti aktsiaturud lõpetasid märkimisväärselt suure käibega päeva rohelises. Balti koondindeks edenes +0,18%, Tallinna börs +0,09%, Riia börs +1,14% ning Vilniuse börs +0,37%.
Kõik Balti aktsiaturud lõpetasid märkimisväärselt suure käibega päeva rohelises. Balti koondindeks edenes +0,18%, Tallinna börs +0,09%, Riia börs +1,14% ning Vilniuse börs +0,37%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Ühest Eesti kalleimast festivalist lõikavad kasu ka väikeettevõtjad
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Karl-Eduard Salumäe: autode keeduvorstiindeks näitab, et inimestel on kitsas käes
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Soome relvafirma lükkab laienenud tehase täistuuril käima
Soome ja Rootsi kaitseväe tellimus paneb Sako relvatehase täismahus tööle ja hakkab juba tulemustes välja paistma, kirjutab Kauppalehti.
Soome ja Rootsi kaitseväe tellimus paneb Sako relvatehase täismahus tööle ja hakkab juba tulemustes välja paistma, kirjutab Kauppalehti.
FT: Varuosad reisipagasis: kuidas smugeldamine Vene reisilennukeid õhus hoiab
Reisilennukite varuosade import on Venemaal sanktsioonide mõjul kokku kuivanud, lennufirmad on leidnud aga uusi viise, kuidas komponente üle piiri toimetada.
Reisilennukite varuosade import on Venemaal sanktsioonide mõjul kokku kuivanud, lennufirmad on leidnud aga uusi viise, kuidas komponente üle piiri toimetada.