Eelmise nädala tähtsaim majandusuudis oli suure börsiettevõtte teade tootmise lõpetamisest Eestis, millega kaasneb suure hulga töötajate koondamine. Inimlikult paljude jaoks raske uudise positiivne külg on asjaolu, et ettevõtte peakontor ja sealsed paremini tasustatud töökohad tootearenduse, turunduse jms vallas jäävad Eestisse ka edaspidi. Taoline samm ei ole tänases majanduskeskkonnas üllatav ega kindlasti ka harukordne. Täpselt sama moodi teatas tootmise peatamisest Eestis 2016. aasta kevadel suur välismaine kaablitootja, kuid vaatamata patriootiliste põhjuste puudumisele, otsustasid ka nemad jätta paljud äri toetavad tegevused endiselt Eestisse.

2016. aastal põhjustas suurkoondamine meedias üsna terava reaktsiooni ja pani mitmed küsima, kas Eesti majandusega on midagi tõsiselt viltu. Seekord on pealkirjad olnud palju vaoshoitumad, ehk isegi positiivsed. Raske öelda, kas põhjuseks on asjaolu, et seekord pole tegemist välisinvestoriga, vaid kodumaisel kapitalil põhineva ettevõttega või ollakse hoopis rõivatööstuse hääbumisega juba harjunud. Samas on selge, et viimane juhtum ei ole mingi erand ja kui soovime ka edaspidi näha aastas 7–8% brutopalga kasvu, saab koondamisi olema tulevikus veelgi enam. Turult kaovad eelkõige väga madalalt tasustatud ametid, asemele tulevate töökohtade palgatase ületab Eesti keskmist aga kordades.