Rahapesu on globaalne probleem

Tegu ei ole Eesti, Baltikumi, Põhjala või Euroopa teemaga. Rahapesu on globaalne küsimus. See on täna laual kõigis Euroopa riikides. Euroopa Liit kaalub nii pangandusjärelevalve tugevdamist kui ka spetsiaalse institutsiooni loomist, mis rahapesu vastu võitleks. On veel vara öelda, kuhu need teemad välja jõuavad, aga tegemist on Eesti jaoks väga olulise protsessiga.

Samas on probleem see, kui võrdsustame kõik piiriülesed maksed „kahtlase“ rahaga. Avatud majandusega riigis nagu Eestis toimub palju piiriülest äritegevust. Enamik riike tegeleb oma ärikeskkonna atraktiivsemaks muutmisega ja me ometi ei taha ju liikuda hoopis vastassuunas. Ka on rahapesuga võitlemise standardid palju kõrgemad, kui nad olid seda varem. Paljud küsimused, mis minevikus jäänuks tähelepanuta, satuvad täna meedia ja avalikkuse huviobjektiks. Meedia sekkumine on sageli selle keeruka teema lahtimõtestamisel abiks, aga samal ajal on oht käsitleda teemasid liiga pealiskaudselt. Nii võivad lennukatest pealkirjadest saada omaette lood, mis lõpuni reaalsust ei peegelda.

Keskpangana püüame selgitada avalikkusele, kas number, mis näeb artikli pealkirjas välja suur, on ikka päriselt nii suur? Eesti välismaksete maht on meie majanduse suuruse kohta täiesti keskmine, võrreldavas mahus näiteks Belgia ja Soomega ning väiksem kui Saksamaal. Meil oli vaid kaks väiksemat, süsteemselt mitte olulist panka, kus mitteresidentidest klientide raha vool oli palju suurem kui sektoris üldiselt. Finantsinspektsioon on sellega tegelenud aastaid.