• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,09%40 045,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,12
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,09%40 045,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,12
  • 06.04.19, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pensionist. Otsides probleemi põletavale lahendusele

Faktid ja prognoosid ei ole teise pensionisamba puhul prioriteetsed, sest need pigem segavad juba väljamõeldud lahenduse ehk lammutamise elluviimist, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots.
Kaarel Ots
  • Kaarel Ots
  • Foto: Liis Treimann
Viimastel kuudel on pensionist räägitud ilmselt rohkem kui mitme aasta peale kokku. Mis on iseenesest hea. Börsijuhina peaksin ilmselt käsi plaksutama idee peale pensioni teine sammas parandamise asemel lammutada (või teha vabatahtlikuks, mida iganes sellega mõeldakse). Miks? Üks lootus selle ettepaneku tegijatel on ju see, et kuna inimesed oskavad raha ise paremini paigutada, siis loogiliselt võttes peaks suur osa tänasest 700 000 pensionikoguja rahast jõudma börsile. See tähendab, et tänasele 30 000 investorile tuleb hea õnne korral enam kui 20kordne lisa.
Kõik ilmselt börsile siiski ei jõua, sest teised uskumused, et pensionisambast vabaneva raha (praeguseks kogunenud keskmiselt ca 10 000 eurot) + 2% palgast saab edukalt investeerida lisaks börsile ka kinnisvarasse, põllumaa, metsa jms soetamiseks. Ühe võimalusena soovitatakse ka laenude tagasimaksmist. Mis sellest, et enamikele ainsate ja pikkade aastatega kogutud säästude arvel. Lõpetuseks, lapsed peavad meid tulevikus üleval – mida rohkem neid on, seda parem elu.
Mulle tundub, et faktid ja tuleviku prognoosimine ja lahenduste pakkumine ei ole selles küsimuses prioriteetne ja pigem segab juba väljamõeldud lahenduse (lammutamise) elluviimist.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Minu küsimus on selle koha pealt kindlasti ebamugav, kuid riskin siiski. Nimelt, kas keegi on mõelnud, mis juhtub siis, kui ülalkirjeldatud hüpoteesid ja lootused mingil põhjusel ei tööta? Kahtlustan, et on mõelnud küll. Samas, kuivõrd siin on näha süsteemse riski võimalust, siis ilmselt on parem sellele mitte mõelda.
Mis riski ma silmas pean? Mis siis, kui pensionikogujad ikkagi ei suuda raha kasvama panna? Või üldse säästa. Või kulub see raha elamiseks lihtsalt ära ja väljateenitud pensioniikka jõudes avastatakse, et raha lihtsalt pole ja leppima peab mikropensioniga. Kuna lammutus-argumendid põhinevad usul, siis võiks seda ka siin kasutada ja proovida prognoosida, kas kirjeldatud kaasus võib kujuneda pigem reegliks kui üksikjuhtumiks.
Kujutame ette olukorda, kus meil on suur hulk rahulolematuid inimesi, kes nõuavad: riik, aita! Neid inimesi võib olla palju, kuna juba ca 15 aasta pärast saavad pooled pensionärid teisest sambast väljamakseid. Ajaga see osakaal kasvab. Ilmselt tundub see piisavalt kauge tulevik, millele praegusetel riigijuhtidel on lihtsam mitte mõelda. Kuid kes iganes 15 või 25 aasta pärast riiki juhib, peab sellise olukorraga arvestama. Mis võiks olla lihtsam, kui sirutada selle lahendamiseks käsi nende kodanike taskusse, kes on sääste kogunud. Uute või kõrgemate maksudega saavad pihta kõik elanikud.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 4 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele