• Jaga lugu:

    Eesti järgmine suur e-edulugu võib tulla ehituses

    Kaasaegne tehnoloogia võib tõsta konservatiivse ja ebaefektiivse ehitussektori tootlikkust, aga seda vaid juhul, kui kõik osapooled muudatustega kaasa tulevad, kirjutab Nordeconi arendusjuht ja 11. aprillil Tallinnas toimuva digitaalehituse konverentsi BIMsummiti korraldaja Miina Karafin.

    Miina Karafin.Foto: Raul Mee
    Ehitus on konservatiivne ala, mis on juba paar sajandit toiminud enam-vähem ühtemoodi. Hoone valmimine ja selle kasutamine on seotud väga paljude erinevate osapooltega: arendajad, arhitektid, insenerid, pea- ja alltöövõtjad, järelevalve, omanikud, remondimehed-hooldajad, lammutajad ning koostöö nende vahel on tihti aeglane ja raske.
    See on tõenäoliselt ka üks põhjusi, miks on ehituses madal tööviljakus. 2010. aasta Forbesi uuringu järgi läheb ehitustöödel asja ette ehk reaalselt tööde sooritamiseks vaid 32% tööajast ja KPMG poolt 2015. aastal tehtud uuringu järgi ületab ülemaailmselt koguni 75% ehitustöödest kokkulepitud valmimistähtaja ning eelarve. Need näitajad on kahtlemata mõtlemapanevad.
    Lisaks sisemise muutuse vajadusele seisab ehitussektor ka välisest survest tulenevate suurte muudatuste ja trendide ees. Lisandunud on varasemast karmimad energia tarbimise nõuded ning suurenenud tellijate ootused hoonete rajamisele ja renoveerimisele. Üha enam räägitakse ehitamise CO2-heitmete kogustest ja jalajäljest: hoonete osakaal planeedi CO2-jäätmetes on 39% (tööstuses 30% ja transpordis 22%) ning ka turg ja kliendid on tarkade ehituslahenduste pakutavate võimaluste ootuses. Samal ajal jätkub jõuline hinnasurve, mis võib ehitussektoris uuendustesse investeerimist jätkuvalt edasi lükata.
    Tehnoloogia annab võimalused
    Ehitussektori peamine küsimus on, kas muudatuste teadlik rakendamine ja kaasaegne tehnoloogia aitavad ajaga kaasas käia ning parandada sektori efektiivsust ja mõju ümbritsevale.
    Eesti riigi ja kõikide turul tegutsevate osapoolte ühine eesmärk peaks olema teadmistepõhise ehituse arendamine, et suurendada lisandväärtust. Innovatsioon, mis selleni viia aitaks, koosneb kahest osast: ühelt poolt mudelprojekteerimise võimalused (BIM – Building Information Modeling) ning teisalt kõikide andmete haldus ning töötlus (ehitisregistrid jmt). Selleks, et kõik osapooled suhtleksid ja omaksid vajalikke andmeid, et info oleks süsteemne, hästi ligipääsetav ja usaldusväärne, annabki moodne tehnoloogia parimad võimalused: kõigil protsessis osalejatel on võimalik ehitise elukaart vaadelda kui tervikut ning e-infovahetus annab võimaluse hoida kokku nii aega kui ka raha.
    Koostöö suurendamiseks ning teadmiste kumuleerimiseks on Eestis loodud digitaalehituse klaster (MTÜ Digitaalehitus), mille eesmärk on kutsuda sektoris esile muutusi eelkõige just kaasaegsete tehnoloogiliste meetodite kaudu. Samuti on klaster võtnud eesmärgiks lisaks tehnilisele poolele strateegilise mõtteviisi muutmise juurutamise, mis tähendab koostöö suurendamist eri osapoolte vahel ning suundumust, et ehitist vaadeldaks terviklikult sünnist utiliseerimiseni. Klastrisse kuuluvad nii riiklikud kui ka eratellijad, arhitektid, insenerid, konsultandid, ehitusettevõtted, kõrgkoolid, kompetentsikeskused ja materjalitootjad. Tegu on väga suure ambitsiooni ja potentsiaaliga kooslusega, mis on saavutanud juba praeguseks üle valdkondade kehtiva kandepinna ja usalduse mõjusate strateegiliste kokkulepete algatamiseks.
    Riik on suunanäitaja
    Eestis on kõige suurem ehitustellija riik. See annab riigile võimaluse ja tegelikult ka kohustuse määrata trende, tõsta taset ja käitumisnorme ning näidata eeskuju. Riik on ka e-ehituse tehnoloogiatesse palju panustanud. 2017. aastal võeti vastu BIM-deklaratsioon, mille eesmärk on suurendada teadlikkust ja koostööd avaliku sektori tellijate vahel. Deklaratsiooniga on liitunud mitmeid avaliku sektori tellijaid – näiteks Tallinna Sadama vanasadama D-terminali rekonstrueerimise käigus sünnib hoone digitaalne kaksik, mille loomisel on olulisteks märksõnadeks andmed, nõuded, info ja lõpuks ka kulude kokkuhoid nii ehituse protsessis kui hilisemas halduses.
    Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil on valmimas e-ehituse teemaveeb, mis on osa veel suuremast platvormist, millest peaks saama kogu Eesti ehituskeskkonna digikaksik. See hakkab koondama ja ühtlustama kõiki ehitistega seotud avalikke andmebaase ja registreid. Projekt on väga ambitsioonikas ning annab reaalse võimaluse saada teenäitajaks nii Eestis kui ka mujal.
    Eesti on väike riik: vähene bürokraatia ja riigi paindlikkus annavad väga head võimalused kõikide turuosaliste koostööks. Meil on olemas tehnoloogiline valmisolek (ID-kaart jmt) ning kogemus (e-resident, e-valimised, e-tervis, e-pangandus jne) – peaksime seda kõike ära kasu-tama ja kiirelt tegutsedes läbi viima paradigmamuutuse, kus olulisel kohal on ka äritavade ja -mudelite muutmine. Head eeskuju näitavad riigitellijad, näiteks Riigi Kinnisvara, kus BIM on muutunud üldkehtivaks standardiks, aga tublisid näiteid on teisigi.
    Teadmised tuleb praktikasse panna
    Tasub meeles pidada, et mudelprojekteerimise kasutamise kõige olulisem komponent on teadmiste rakendamine praktikas – moodsast tehnoloogiast üksi ei ole abi, vaja on osata panna see ka enda kasuks tööle. BIM ehk mudelprojekteerimine on kindlasti üks võimalus tõsta ehitiste kvaliteeti ning muuta nii ehitamine kui ka ülalpidamine tõhusamaks: teadlikud peavad olema nii tellija, ehitaja kui ka hilisem ehitise kasutaja ja hooldaja, vastasel juhul on tegemist lihtsalt ägeda tehnoloogiaga, mida tegelikult kasutada ei osata.
    Kaasaegsel tehnoloogial on potentsiaali tõsta traditsiooniliselt ebaefektiivse ehitussektori tootlikkust, aga seda vaid juhul, kui kõik osapooled kaasa tulevad, vaid siis, kui me kasutame oma teadmisi projekti parema lõpptulemuse saavutamiseks (mitte üksteise lepinguliste nõrkuste ärakasutamiseks). BIM loob tehnilise platvormi, aga tõeline efektiivsuse kasv tuleb sellel põhinevast koostööst ja ladusast suhtlusest.
    IT-lahendused loovad võimalused, aga e-ehituse edulooks saame me kõik ise oma panuse anda – õnneks on see tee meil juba edukalt käimas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui soodne on aeg investeerida hüpoteeklaenu REITidesse?
Föderaalreservi vihje kavandatavast intressimäärade tõusust tegi aktsiaturud ootuspäraselt närviliseks ja põhjustas mõningase hinnalanguse. Eriti ebasoodsalt peaksid sellised teated mõjuma hüpoteeklaenu REITide tulevikuväljavaadetele, kuna viimaste ärimudelid on intressimäärade tõusu suhtes väga tundlikud.
Föderaalreservi vihje kavandatavast intressimäärade tõusust tegi aktsiaturud ootuspäraselt närviliseks ja põhjustas mõningase hinnalanguse. Eriti ebasoodsalt peaksid sellised teated mõjuma hüpoteeklaenu REITide tulevikuväljavaadetele, kuna viimaste ärimudelid on intressimäärade tõusu suhtes väga tundlikud.
Irja Lutsari kogemus - kuidas juhtida, kui sulle soovitakse surma?
Teadusnõukoja endine juht Irja Lutsar rääkis intervjuus, kuidas juhtida, kui sinu otsustega ei olda nõus ja sulle soovitakse halba. Lutsar rääkis, mida ta täna teeks juhina teisiti ning mida Eesti ühiskonnana peaks hädasti pandeemia-aastate kogemusega tegema.
Teadusnõukoja endine juht Irja Lutsar rääkis intervjuus, kuidas juhtida, kui sinu otsustega ei olda nõus ja sulle soovitakse halba. Lutsar rääkis, mida ta täna teeks juhina teisiti ning mida Eesti ühiskonnana peaks hädasti pandeemia-aastate kogemusega tegema.
Allutatud võlakirjad kui lisavõimalus inflatsiooni tingimustes rohkem teenida
Kuna inflatsioon tõuseb jätkuvalt rekordkõrgete numbritega, on nii eraisikutel kui ettevõtjatel tekkinud küsimus, kuhu investeerida, et raha ei kaotaks oma väärtust. Sellest, miks ei ole praegu parim aeg investeerida kulda või kinnisvarasse ja millised on võimalikud alternatiivsed investeerimisvõimalused Läti turul, räägib BluOr Banki investeerimisalase kliendihalduse juht Andrejs Kočetkovs.
Kuna inflatsioon tõuseb jätkuvalt rekordkõrgete numbritega, on nii eraisikutel kui ettevõtjatel tekkinud küsimus, kuhu investeerida, et raha ei kaotaks oma väärtust. Sellest, miks ei ole praegu parim aeg investeerida kulda või kinnisvarasse ja millised on võimalikud alternatiivsed investeerimisvõimalused Läti turul, räägib BluOr Banki investeerimisalase kliendihalduse juht Andrejs Kočetkovs.
Soome hangib endale LNG-laeva Lisatud Veskimäe ja Hanschmidti kommentaarid
Soome teatas täna, et on lõpusirgele jõudnud ujuva LNG-terminali hankimisega USA ettevõttelt Excelerate Energy.
Soome teatas täna, et on lõpusirgele jõudnud ujuva LNG-terminali hankimisega USA ettevõttelt Excelerate Energy.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.