• Jaga lugu:

    Uus linnuke haridusturul – kes järgmisena?

    Töötajate arendamine on töötajate ja ettevõtete regulaarne tegevus, et vastata edukalt uutele väljakutsetele, mida tõstatavad klientide uued ja perfektsionistlikud ootused, (kõrg)tehnoloogiad, pöörased turud, ootamatusi pakkuvad konkurendid ja muud faktorid, kirjutab ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Mait Rungi.

    Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Mait Rungi.Foto: erakogu
    Suur osa arengust toimub reaalselt igapäevaseid tööülesandeid ja väljakutseid lahendades, kuid suuremate muutuste ja väljakutsete korral ning uuele tasemele jõudmiseks on aeg-ajalt vajalik süsteemsemalt läheneda ja selleks eraldi aega võtta. Võimalusi on palju, haridus- ja koolitusturg on väga kirev alates tasemeõppest ning ettevõttesisesest ja -välisest täiendkoolitusest. Eestis on ettevõtteid, kelle koolituskeskused on väga suured ja õppeprogrammide kestused pikad, näiteks pankadel. Alates aprillist on Eesti haridusmaastikul esimest korda korporatiivne kõrgkool – pioneeriks osutus oodatult tänapäevane kiirelt arenev tehnoloogiaettevõte Cleveron koostöös Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainoriga.
    Maailmas on olnud koole paljudel ettevõtetel ja seda juba aastakümneid (al 1956 GE), näiteks Apple University, Shell Project Academy, Canon Academy Europe, IKEA The College, Mars University, WalMart Academy ja McDonalds Hamburger University. Tegemist ei ole väikeste täiendkoolitusprogrammidega, vaid institutsioonidega, mille strateegiad varieeruvad üksiku turunduslikuma kõrval (näiteks Philips Lighting University) erinevatest koolituskeskuste ja koolide tüüpidest kuni ülikooli mõõduni välja. Enamasti annavad nad tööle asumiseks vajalikud teadmised – hariduse, seetõttu neid koolidega omavahel võrrelda annabki.
    Suurte kõrgkoolidega saab neid võrrelda hariduse näitajate ja mahu poolest, andes mõnikord silmad ette ka Eesti suurimatele ülikoolidele. Näiteks McDonaldsi ülikool avati 1961. aastal ja see on mõeldud töötajaskonna koolitamiseks söögikoha haldamisega seotud küsimustes. Ligi pooled firma keskastmejuhid on koolitatud just selles ülikoolis. Keskmiselt 7500 lõpetajat aastas, neil on kogunenud näiteks rohkem vilistlasi kui TTÜ-l oma 100 aastase ajalooga. McDonaldsi ülikoolil on pea kümmekond kampust üle kogu maailma, sest globaalsetel koolituskeskustel on eeliseid juhuslike ja kohalike koolituste ees. Nad on oma hea kvaliteedi tõttu saanud akrediteeringuid, mis lubavad saadavat 20–30 ainepunkti arvestada traditsioonilistes ülikoolides kraadiõppe diplomi saamisel.
    WalMart akadeemia avati hiljuti, 2016. aastal ja selle ajaga on lõpetanud rohkem kui 150 000 poodide järelevaatajat ja osakonnajuhatajat. Ettevõte on rajanud üle 100 akadeemia üksuse ja plaanib seda numbrit kiiresti kasvatada. Apple'i ülikooli õppejõudude hulgas on palju tippülikoolide inimesi (näiteks Harvard, MIT, Stanford, Yale). Marsi ülikoolis on teooria ja mentorite kõrval rõhk praktikal, mis ka tänapäevastel kõrgkoolidel on praktika osa jõudsalt kasvatanud. Korporatiivsetel kõrgkoolidel on oma vahetusprogrammid, ektsellentsuskonkursid ja akrediteerimised.
    Miks ettevõtted nii teevad? Põhjuseid on erinevaid, üheks on tarkade spetsialistide nappus. Korporatiivsed ülikoolid sobivad talentide süsteemseks leidmiseks ja arendamiseks, nagu ettevõtted kontaktide kaudu kõrgkoolidega vähesel määral praegugi teevad (näiteks külastused, praktikad, külalisloengud), kuid on peamiselt muudatustega kohanemiseks. Spetsialistide nappuse osas Eesti maailmast ei erine, valdkonniti vajadused erinevad, näiteks infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu poolt hinnatud IT-spetsialistide vajakajäävus aastas on enamasti olnud 4000–7000 vahel.
    Ettevõtetel on korporatiivseid kõrgkoole siiski raske ise luua, nende põhitegevusala on mujal ning süsteemse ja kvaliteetse hariduse andmine on spetsiifiline valdkond. Korporatiivsed kõrgkoolid ei anna enamasti kraade, kuid Cleveroni akadeemia lõpetanud eristuvad siin selgelt rakenduskõrghariduse diplomi saamise kaudu. Selliseks ettevõttele süsteemse ja kvaliteetse ning õppuri karjäärile atraktiivseks tasemeks on ettevõttel vajalik leida hea koostööpartner, mis suudab haridus- ja tööturul kontrollitud ja hinnatud kogemusi hariduse andmisel kaasata.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Toiduliidu juht: ma ei saa aru, kas meil on sügisel gaasi või ei ole
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Starbucks väljub viimaks Vene turult
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Ehituses mõjutavad otsuseid riik, alampakkujad ja teadmatus
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.