• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,55%39 765,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,57
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,55%39 765,46
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,57
  • 08.05.19, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kallis kütus lämmatab majandust ja regionaalelu

Kui alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstmise eesmärk on mõjutada inimesi vähem tarbima, siis mis eesmärki kannab kõrge kütuseaktsiis, küsib Balti Logistika juhatuse liige Magnus Lepasalu.
Magnus Lepasalu
  • Magnus Lepasalu
  • Foto: Balti Logistika
Kui me teame, et majanduse jätkusuutlikkuse ja arengu tagavad energia kättesaadavus ja odavus ning inimeste ja kaupade vaba liikumine, siis miks me pärsime seda, kehtestades kütuseaktsiisi, mis on eestlaste ostujõudu arvestades Euroopa üks kõrgemaid? Kütuse hinda kergitav biolisandi nõue on tegemas rasket olukorda veel raskemaks ning siinkohal peaks riik tegema otsustavaid samme, et kütuse hinda langetada.
Kui mõni kaup või toode on eluajal liikunud punktist A punkti B, siis kütuse hind on üks komponentidest, mis moodustavad poeletil oleva toote lõpliku hinna. Kui igasugune logistiline tegevus on vältimatu, siis paratamatult sõltub toote hind mingi määral kütuse hinnast. Kütuse hinnale on tundlik lisaks jaekaubandusele ka igasugune tootev majandus – põllumajandus, metsandus, kalandus ja mäetööstus. See tähendab, et kütuse hinna tõus mõjutab ka neid, kes ise igapäevaselt autoga ei sõida, sest selle najal tõuseb tarbijahinnaindeks.
Otseselt mõjub kütuse kõrge hind kõige valusamini logistikaettevõtetele, kelle jaoks on kütus kõige olulisem hinnasisend. Eesti autovedajate konkurentsivõime kannatab tõsiselt ning paratamatult vedude hinnad tõusevad. Omakorda raskendab see Eesti ettevõtete võimekust eksportida oma tooteid konkurentsivõimelise hinnaga välismaistele turgudele.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ei saa ka salata, et kallis kütus on äärmiselt halb regionaalpoliitika. Linnas elades on võimalik autoga sõitmist vältida või vähemalt igapäevaselt töö ja kodu vahel sõites ei kogune üüratu kilometraaž, aga maal on eluolu tunduvalt keerulisem. Maal on auto ja autosse tangitav kütus ellujäämisvahendid, selles ei ole kahtlustki.
Sõltuvalt kütuseliigist on Eestis müüdava kütuse liitrihind keskmiselt 15 senti odavam Soomest ja sama palju kallim Lätist, kuigi elatustaseme poolest oleme pea identsed Lätiga. Kütusehindade tabeleid vaadates jäävad meist ettepoole peale Slovakkia ainult jõukad Lääne-Euroopa riigid. Siit järeldubki, et proportsionaalselt on Eesti kütus Euroopa üks kallimaid.
Arusaadavalt on kütuseaktsiis riigile oluline tuluallikas ning katteallikas teedevõrgustikule – rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt laekub 2019. aastal 575,6 miljonit eurot. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt müüakse tänavu Eestis näiteks 746 miljonit liitrit diislikütust ning Lätist ja Leedust tuuakse 76 miljonit liitrit. Arvestades seda, et ühe liitri diislikütuse aktsiis on 0,56 senti, võib igaüks arvutada, kui palju Eesti riik maksutalu kaotab. Täpsemate kalkulatsioonide huvi korral tuleb sinna lisada veel käibemaks.
Aktsiisi tuleb langetada
Kui kümnendiku kütusemüügiturust moodustab piirikaubandus, võib seda utreeritult juba epideemiaks nimetada. Nii ei tule enam vast mitte kellelegi üllatuseks, et Lätis käiakse paralleelselt baarikapile täitmas ka oma auto kütusepaaki. Lõunanaabrid võidavad sellest ning loomulikult rõõmustavad suurenenud maksutulu üle. Naiivne oleks arvata, et Lätis tõstetakse aktsiis meiega samale tasemele ja kingitakse Eestile maksutulu tagasi. Nagu vanasõna ütleb, kingitud hobuse suhu ei vaadata. Tänasel päeval on ainuke õige tegu kütuseaktsiisi langetamine lõunanaabritega samale tasemele. Kahju on juba tehtud, aga vähemalt osaliselt on võimalik seda tagasi pöörata.
Positiivsemal noodil võib tõdeda, et arvatavasti ajendab kütusehinna tõusmine vähemalt Tallinnas inimesi rohkem tasuta ühistransporti kasutama ning aitab kaasa ummikute vähenemisele. Samasugune mõju on ka majanduslangusel, aga see ei tähenda, et me kumbagi sooviksime.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 24 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele