8. mai 2019 kell 3:00
Arvamused
Ainult tellijale

Kallis kütus lämmatab majandust ja regionaalelu

Kui alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstmise eesmärk on mõjutada inimesi vähem tarbima, siis mis eesmärki kannab kõrge kütuseaktsiis, küsib Balti Logistika juhatuse liige Magnus Lepasalu.

Magnus Lepasalu  Foto: Balti Logistika

Kui me teame, et majanduse jätkusuutlikkuse ja arengu tagavad energia kättesaadavus ja odavus ning inimeste ja kaupade vaba liikumine, siis miks me pärsime seda, kehtestades kütuseaktsiisi, mis on eestlaste ostujõudu arvestades Euroopa üks kõrgemaid? Kütuse hinda kergitav biolisandi nõue on tegemas rasket olukorda veel raskemaks ning siinkohal peaks riik tegema otsustavaid samme, et kütuse hinda langetada.

Kui mõni kaup või toode on eluajal liikunud punktist A punkti B, siis kütuse hind on üks komponentidest, mis moodustavad poeletil oleva toote lõpliku hinna. Kui igasugune logistiline tegevus on vältimatu, siis paratamatult sõltub toote hind mingi määral kütuse hinnast. Kütuse hinnale on tundlik lisaks jaekaubandusele ka igasugune tootev majandus – põllumajandus, metsandus, kalandus ja mäetööstus. See tähendab, et kütuse hinna tõus mõjutab ka neid, kes ise igapäevaselt autoga ei sõida, sest selle najal tõuseb tarbijahinnaindeks.

Otseselt mõjub kütuse kõrge hind kõige valusamini logistikaettevõtetele, kelle jaoks on kütus kõige olulisem hinnasisend. Eesti autovedajate konkurentsivõime kannatab tõsiselt ning paratamatult vedude hinnad tõusevad. Omakorda raskendab see Eesti ettevõtete võimekust eksportida oma tooteid konkurentsivõimelise hinnaga välismaistele turgudele.

Ei saa ka salata, et kallis kütus on äärmiselt halb regionaalpoliitika. Linnas elades on võimalik autoga sõitmist vältida või vähemalt igapäevaselt töö ja kodu vahel sõites ei kogune üüratu kilometraaž, aga maal on eluolu tunduvalt keerulisem. Maal on auto ja autosse tangitav kütus ellujäämisvahendid, selles ei ole kahtlustki.

Sõltuvalt kütuseliigist on Eestis müüdava kütuse liitrihind keskmiselt 15 senti odavam Soomest ja sama palju kallim Lätist, kuigi elatustaseme poolest oleme pea identsed Lätiga. Kütusehindade tabeleid vaadates jäävad meist ettepoole peale Slovakkia ainult jõukad Lääne-Euroopa riigid. Siit järeldubki, et proportsionaalselt on Eesti kütus Euroopa üks kallimaid.

Arusaadavalt on kütuseaktsiis riigile oluline tuluallikas ning katteallikas teedevõrgustikule – rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt laekub 2019. aastal 575,6 miljonit eurot. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt müüakse tänavu Eestis näiteks 746 miljonit liitrit diislikütust ning Lätist ja Leedust tuuakse 76 miljonit liitrit. Arvestades seda, et ühe liitri diislikütuse aktsiis on 0,56 senti, võib igaüks arvutada, kui palju Eesti riik maksutalu kaotab. Täpsemate kalkulatsioonide huvi korral tuleb sinna lisada veel käibemaks.

Aktsiisi tuleb langetada

Kui kümnendiku kütusemüügiturust moodustab piirikaubandus, võib seda utreeritult juba epideemiaks nimetada. Nii ei tule enam vast mitte kellelegi üllatuseks, et Lätis käiakse paralleelselt baarikapile täitmas ka oma auto kütusepaaki. Lõunanaabrid võidavad sellest ning loomulikult rõõmustavad suurenenud maksutulu üle. Naiivne oleks arvata, et Lätis tõstetakse aktsiis meiega samale tasemele ja kingitakse Eestile maksutulu tagasi. Nagu vanasõna ütleb, kingitud hobuse suhu ei vaadata. Tänasel päeval on ainuke õige tegu kütuseaktsiisi langetamine lõunanaabritega samale tasemele. Kahju on juba tehtud, aga vähemalt osaliselt on võimalik seda tagasi pöörata.

Positiivsemal noodil võib tõdeda, et arvatavasti ajendab kütusehinna tõusmine vähemalt Tallinnas inimesi rohkem tasuta ühistransporti kasutama ning aitab kaasa ummikute vähenemisele. Samasugune mõju on ka majanduslangusel, aga see ei tähenda, et me kumbagi sooviksime.

Hetkel kuum