- OMX Baltic0,03%299,05
- OMX Riga0,00%891,94
- OMX Tallinn0,08%2 057,92
- OMX Vilnius0,07%1 203,3
- S&P 5000,01%6 230,3
- DOW 30−0,14%44 342,4
- Nasdaq 0,09%20 430,8
- FTSE 1000,37%8 839,46
- Nikkei 2250,26%39 688,81
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,49
- OMX Baltic0,03%299,05
- OMX Riga0,00%891,94
- OMX Tallinn0,08%2 057,92
- OMX Vilnius0,07%1 203,3
- S&P 5000,01%6 230,3
- DOW 30−0,14%44 342,4
- Nasdaq 0,09%20 430,8
- FTSE 1000,37%8 839,46
- Nikkei 2250,26%39 688,81
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,49
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuhu panna kolm miljardit eurot?
Kui seni on fookus olnud sellel, kes me oleme ja kus me oleme, siis edasi soovime leida vastuseid küsimusele, millises Eestis me soovime elada aastal 2035 ning kuidas me sinna jõuame, kirjutab rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna pikaajalise strateegilise planeerimise juht Magnus Urb.
Üks kahtlemata olulisi vahendeid tuleviku Eestisse investeerimiseks on Euroopa Liidu struktuurivahendid 2021–2027. Eeldatav suurusjärk Eesti jaoks on 3 miljardit eurot (ca 1,2% Eesti SKPst samal ajal), millele lisanduvad maaelu arengu ja kalandusvaldkonna vahendid.
Praegu võiks keskenduda sellele, kuhu ja kuidas peaks järgmisel perioodil ELi toetusi investeerima. Siin pole küsimus enam niivõrd valikus „ajude“ ja „asfaldi“ vahel, vaid selles, kuidas selle rahaga Eesti tulevikku silmas pidades kõige mõistlikum üldse toimetada oleks ja mis projektid tagaksid soovitud muudatused.
Kui vaadata Eurostati abil Eesti valitsussektori kulusid valitsemisfunktsioonide alusel, on üheselt selge, et suurema osa meie riigieelarvest katavad sotsiaalkaitse, haridus ja tervishoid. Sarnaselt on neid valdkondi suuremas plaanis oluliseks pidanud ka inimesed ise. Siit tekib ka mõttekoht, kas struktuurivahendeid peaks investeerima enim sinna, kuhu me oma eelarves vahendeid kõige rohkem suuname, või on mõistlik vaadata valdkondadele laiemalt otsa – kus saavutame kõige suurema mõju, arenguhüppe. See võib meid näiteks aidata paremini toime tulla kulude kasvu survega nendes samades kõige kulukamates valdkondades.
Sellise otsuse tegemine on väga keeruline, aga selliseid valikuid lihtsustab see, kui meil on ühiskonnas kokku lepitud pikaajalised sihid ning omakorda reformid või lahendused, mis aitavad neid sihte saavutada. Ühtse vaate ja sihi kokkuleppimine aitab siduda paremini valdkondlikud eesmärgid, tegevused ja riigi rahakoti, sealhulgas euroraha kasutamise, ühtseks tervikuks.
Seega ei saa praegu anda selget vastust 3 miljardi euro jagamise kohta, sest need arutelud seisavad meil alles ees. Küll aga saame kujundada raami, kuidas seda teha selliselt, et meie ühine kokkulepe toetaks Eesti riigi arengut ja inimeste heaolu kõige paremal viisil.
Selleks alustasid riigikantselei ja rahandusministeerium valitsuse otsuse alusel mullu riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ loomist. Strateegia ja struktuurivahendite rakenduskava valmivad 2020. aasta kevadel.
Osale arvamuskorjes!
Kuni 10. maini (reede keskööni) saab igaüks osaleda üle-eestilises arvamuskorjes, täita paari minutiga küsimustiku aadressil www.riigikantselei.ee/eesti2035. See on üheks aluseks riigi pikaajaliste sihtide seadmisele, reformide ja riigieelarve kavandamisele ning riigi raha investeerimisele.
Allikas: rahandusministeeriumi blogi
Enimloetud
2
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
4
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Viimased uudised
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele