Magnus Urb • 10. mai 2019 kell 11:00
Arvamused
Ainult tellijale

Kuhu panna kolm miljardit eurot?

Kui seni on fookus olnud sellel, kes me oleme ja kus me oleme, siis edasi soovime leida vastuseid küsimusele, millises Eestis me soovime elada aastal 2035 ning kuidas me sinna jõuame, kirjutab rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna pikaajalise strateegilise planeerimise juht Magnus Urb.

Magnus Urb.  Foto: Rahandusministeerium

Üks kahtlemata olulisi vahendeid tuleviku Eestisse investeerimiseks on Euroopa Liidu struktuurivahendid 2021–2027. Eeldatav suurusjärk Eesti jaoks on 3 miljardit eurot (ca 1,2% Eesti SKPst samal ajal), millele lisanduvad maaelu arengu ja kalandusvaldkonna vahendid.

Praegu võiks keskenduda sellele, kuhu ja kuidas peaks järgmisel perioodil ELi toetusi investeerima. Siin pole küsimus enam niivõrd valikus „ajude“ ja „asfaldi“ vahel, vaid selles, kuidas selle rahaga Eesti tulevikku silmas pidades kõige mõistlikum üldse toimetada oleks ja mis projektid tagaksid soovitud muudatused.

Kui vaadata Eurostati abil Eesti valitsussektori kulusid valitsemisfunktsioonide alusel, on üheselt selge, et suurema osa meie riigieelarvest katavad sotsiaalkaitse, haridus ja tervishoid. Sarnaselt on neid valdkondi suuremas plaanis oluliseks pidanud ka inimesed ise. Siit tekib ka mõttekoht, kas struktuurivahendeid peaks investeerima enim sinna, kuhu me oma eelarves vahendeid kõige rohkem suuname, või on mõistlik vaadata valdkondadele laiemalt otsa – kus saavutame kõige suurema mõju, arenguhüppe. See võib meid näiteks aidata paremini toime tulla kulude kasvu survega nendes samades kõige kulukamates valdkondades.

Sellise otsuse tegemine on väga keeruline, aga selliseid valikuid lihtsustab see, kui meil on ühiskonnas kokku lepitud pikaajalised sihid ning omakorda reformid või lahendused, mis aitavad neid sihte saavutada. Ühtse vaate ja sihi kokkuleppimine aitab siduda paremini valdkondlikud eesmärgid, tegevused ja riigi rahakoti, sealhulgas euroraha kasutamise, ühtseks tervikuks.

Seega ei saa praegu anda selget vastust 3 miljardi euro jagamise kohta, sest need arutelud seisavad meil alles ees. Küll aga saame kujundada raami, kuidas seda teha selliselt, et meie ühine kokkulepe toetaks Eesti riigi arengut ja inimeste heaolu kõige paremal viisil.

Selleks alustasid riigikantselei ja rahandusministeerium valitsuse otsuse alusel mullu riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ loomist. Strateegia ja struktuurivahendite rakenduskava valmivad 2020. aasta kevadel.

Kuni 10. maini (reede keskööni) saab igaüks osaleda üle-eestilises arvamuskorjes, täita paari minutiga küsimustiku aadressil www.riigikantselei.ee/eesti2035. See on üheks aluseks riigi pikaajaliste sihtide seadmisele, reformide ja riigieelarve kavandamisele ning riigi raha investeerimisele.

Allikas: rahandusministeeriumi blogi

Hetkel kuum