Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tõnu Palm: mulli lõhkemise hirmu pole praegu karta
Sarnast buumiaegset eufooriat ja kinnisvara hinnamulli, mida kogesime 2007. aastal, meil praegu pole, kirjutab Luminori panga peaökonomist Tõnu Palm.
Kinnisvaraturu tervist hinnates on oluline ühe tegurina vaadata inimeste võlgnevuse kasvu ja praegu on see selgelt mõõdukam kui kriisieelne kasvutempo. Eestis on eluasemelaenude portfelli aastakasv umbes 7% ja euroalal keskmiselt 3,4%. See pole kaugeltki võrreldav 2006.–2007. aasta ehk kriisieelse tempoga, mil eluasemelaenude portfell kasvas keskmiselt 64% aastas.
Kallinev kinnisvara lükkab oma kodu soetamise võimaluse paljude jaoks kaugesse tulevikku või välistab sootuks, mistõttu on meilgi tekkimas pikaaegsete püsiüürnike segment, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?