Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Raimond Kaljulaid: viirusepiirangutest tulenev kahju ei tohi jääda ainult ettevõtja õlule
Riik peab juba lähiajal kujundama seisukoha, milline on valitsuse vastutus ettevõtjate ees – kuidas korvata koroonaviiruse kahju, kirjutab riigikogu väliskomisjoni liige Raimond Kaljulaid (SDE).
Tänaseks on selge, et koroonaviiruse tekitatud majanduslik kahju on nii üle maailma, Euroopas kui kindlasti ka Eestis märkimisväärne. Riigid on sunnitud kasutusele võtma piiravaid meetmeid. Ka meil on viimane aeg hakata mõtlema, kuidas hüvitame ettevõtetele kahju.
Möödunud aasta lõpus alguse saanud koroonaviiruse levik on nüüdseks sundinud riike kehtestama laialdasi karantiine, toonud kaasa nafta hinna kukkumise ning üleüldise börsihindade languse.
Kui tööandja kardab, et töötajal võib olla koroonaviirus, on tal õigus nõuda, et töötaja tööle ei tuleks, kuid tal ei ole õigust nõuda, et töötaja vormistaks puhkuse või võtaks haiguslehe, kui haigusnähud puuduvad.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?