Tee, mis tõi meid siia – muu hulgas koroonani –, ei vii meid edasi, sest nüüdsete teadmiste põhjal on see mitte eriti pikalt jätkuv tupiktee, kirjutab põlevkivitehnoloog Jaanus Purga.

- Pakri tuulepark.
- Foto: Liis Treimann
Koroonajärgne ajastu saab olema erinev sellest, milline oli vahetult eelnev ajastu. Sama ilmne on see, et suurtes piirides on olemas kaks võimalust – kas koroonajärgne ajastu on pöördumine tagasi minevikku või alustamine uuenenud positsioonilt ja liikumine teistsugusesse tulevikku. Mina ei tea, kuidas läheb maailmas ja kumma suuna valib Eesti. Samas olen ma päris-päris kindel, et see tee, mis tõi meid siiani, on tupiktee.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.