Oleme kiiresti muutumas Euroopas perifeeriaks, kus ebastabiilne keskkond viib lähiriikidesse ka kõige patriootlikumad tootmised. Ettevõtjad ja valitsus vajavad dialoogi, kirjutab kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

- Chemi- Pharm uue tootmishoone avamine. Chemi- Pharm.
- Foto: Liis Treimann
On hea meel tõdeda, et lõpuks on hakanud poliitmaailmas kaduma arusaam, et raha tuleb seina seest. Nüüd on see asendunud mõttega, et raha tuleb maksudest, mis on samm õiges suunas, kuid pool rehkendust on ikkagi veel vaja teha – kust tuleb raha, millelt makse kogutakse? Või kust tuleb maksuraha siis, kui maksumaksjatel ei ole tulusid, millelt maksuhaldur saaks üldse makse koguda?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
2024 tuleb mingis mõttes rahatarkuse aasta, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tehisaru suunab Eesti järgmist edulugu, kirjutab majandus- ja IT-minister Tiit Riisalo (Eesti 200) vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Vastupidiselt praegu üldlevinud ennustusele, et tuleb vinduv ja keeruline aasta, pöördub majandus arvatust varem ja järsemini tõusule, ennustab Äripäev juhtkirjas.
Reformierakond hakkas majanduslangusesse tõsiselt suhtuma. Tore on! Ent nüüd tuleb ka eesmärk ja lahenduskäik sõnastada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.