Artikkel
  • Kuula

    Kaspar Jõgeva: õpetajate palgaraha istub süsteemis

    Väikses klassis on lihtsam korda hoida. Kindlasti. Kuid korra hoidmise määraja on õpetaja enesekehtestusvõime. Foto: Meeli Küttim

    Haridussüsteemis võib olla ressurss õpetajate palgatõusuks 25–43% võrra. Kuidas süsteemi reformida, kirjutab Kaspar Jõgeva arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    Hiljuti sattusin nägema gümnasistist sugulast saksa keelt õppimas. "Väga põnev," oli esimene mõte. Küsisin, kui kaua ta seda õppinud on. "Kolm kuud," vastas ta. Jagasin oma ausat arvamust, kuivõrd mõistlikuks selle õppimist pean, soovitades kaevuda saksa keelde pealaest jalatallani ka õppetöö väliselt või teha nii palju, kui rahuldavaks hindeks tarvilik.
    Mind üllatas, et haridussüsteemi ressursikasutus on samasugune kui nullindatel keskkooli lõpetades. Toona alustasin gümnaasiumis kahe uue võõrkeele õpinguid. Ma ei tundnud kedagi, kes tunneks kedagi, kes oleks vastavalt 2,5 ja 1,5 aasta jooksul uue võõrkeele seda igapäevaselt praktiseerimata selgeks saanud, aga usaldasin õppekava.
    Mõtlesin: küllap on õppekava strateegiliselt koostatud ja viitele õppides saab keel kesktasemel selgeks. Pool aastat pingutasin viitele. Siis mõistsin: siin pole mingit strateegiat.
    11. klassis kulus uutele võõrkeeltele 10 tundi nädalas klassiruumis targa näo tegemisele ja kodutöödele. See ajaressurss võinuks kuluda mujale, millelegi, mis annab inimese arengule väärtuslikke seoseid. Selmet saksa keeles kolme püüda, võinuks keemias viit jahtida.
    Viljakülv merre
    Mul pole andmeid: kui paljud vilistlased valdavad 10 aastat pärast lõpetamist kesktasemel võõrkeelt, mille omandamist gümnaasiumis alustati. Mul puuduvad ka andmed: kui suur osa valimist peab tagantjärele mõistlikuks nende keelte eksistentsi gümnaasiumi õppekavas. Kuid võiks pidada põhjendatuks, et riik vastava andmestiku koostaks.
    Kui uurimistulemused peaks kinnitama hüpoteesi, et alles gümnaasiumis alustatud võõrkeeleõpet saab võrrelda merre vilja külvamisega, siis võiks küsida: kas võib pidada mõistlikuks, et haridussüsteem sellele oma ressurssi kulutab?
    See asetub konteksti, kus kaasaegse lingua franca, inglise keele õpe üleriigiliselt lonkab. Pärast keskkooli saavutavad B2-taseme pooled eksaminandid, ülejäänud on võimelised töötama ja kõrgharidust omandama vaid emakeeles. Teisi võõrkeeli suudetakse selgeks õpetada kesktasemel üksikutes Eesti koolides, mille pedagoogiline struktuur on loodud teisiti, kus süvendatud keeleõpet alustatakse algklassides väikestes 10–20pealistes rühmades.
    Aga erinevalt keeleõppele omasest püsivast seminarivormist antakse Eesti koolis 20pealistele auditooriumitele ka tunde, kus domineerivaks on loenguvorm. Kõik reaalainete tunnid pole praktikumid, vaid uut teooriat tutvustavad loengud, humanitaarainetest rääkimata.
    Kossutrennis juhendab treener korraga 20 noort, aga kehalise tunnis on poisid-tüdrukud 10 kaupa eraldi. Ülikoolis antakse majandusteooria loenguid sh 18–19aastaste sajapealisele auditooriumile, kuid majanduse aabitsatõdesid loetakse keskkoolis viis korda väiksemates klassides.
    Vastuargument suuremale auditooriumile? Väikses klassis on lihtsam korda hoida. Kindlasti. Kuid korra hoidmise määraja on õpetaja enesekehtestusvõime.
    Mul on olnud au kogeda Alar Kilbi loengut Vanemuise ringauditooriumis. Ruum oli esmakursuslasi triiki täis. Kui lektor nalja viskas, siis auditoorium pahvatas ning jäi siis taas haudvaikseks. Lektor täitis akadeemilise rokkstaari kingad. Mitte, et iga õpetlane 400pealise publiku ees akadeemiliselt rokkida peaks suutma, kuid kümme korda väiksema publikuga võiks kirglik erialase pädevusega inimene hakkama saada. See optimeeriks ka õppejõu tööaega.
    Mõõtkava tajumiseks: kui Eesti haridussüsteemist visata välja uute võõrkeelte õpe gümnaasiumis ja konsolideerida loenguvormiga tunnid 40–50pealistele auditooriumitele kokku näiteks 8.–12. klassini, peaks olema võimalik õpetajate koguhulka 20–30 protsendi võrra vähendada. Palgafond tõuseks 25–43 protsenti.
    Ametnike, mitte poliitikute asi
    Eeltoodu asetub taustale, kus Eesti haridussüsteemi kulud on 5,9 protsenti SKTst, märksa rohkem kui näiteks Saksamaal, kel puudub eksistentsiaalne surve 3 protsendi suurusteks riigikaitsekuludeks SKTst.
    IMFi andmeil on õpetaja palga algtase Saksamaal 1,26 korda suurem kui SKT per capita, Eestis on sama suhe 0,68. Teisisõnu, õpetajate madalapalgalisus pole valitsuse tegemata töö, vaid haridusministeeriumi senine valik kapitali allokatsiooniks.
    Praktiliselt seab piirid suuremateks auditooriumiteks inimgeograafia. Kalamajast Kihnuni sama valemit ei rakenda. Aga 70 protsenti rahvastikust elab Tallinnas, kuldse ringi valdades või üle 10 000 elanikuga linnas. Viieaastase üleminekutsükliga oleks muutus realiseeritav. Esmalt testida avalikku arvamust.
    Hüpoteeside kinnitamise korral teha koolidele ettepanek vabatahtlikuks kandideerimiseks pilooti, mille alusel võtab kool vastu tingimused, et uut võõrkeelt gümnaasiumist õpetada ei tohi ning õpilaste kontaktõppe koormus langeb. Koolis algab ümberehitus lagede-seinte lammutamise ja viimistlustööde osas nii, et 8.–12. klassini saaks ruume loengu- ja seminarivormi vahel roteerida. Vastutasuks saaks kool riigilt näiteks 30 protsenti kõrgema palgafondi õpetaja kohta.
    Esimese keskkooli lennu järel saab riik langetada kaalutletud otsuse: kas muutust üleriiklikult laiendada või mitte.
    Elevandile keset tuba on nüüd osutatud. Saab näha, mis sellest arvatakse.

    Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.

    Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.

    Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada SIIN. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Ametiühingute keskliidu juht: sisserände kvoot on kaotanud tähtsuse
Välistööjõu piirmäär on kaotanud saabuva tööjõu regulaatorina oma tähtsuse, sest ettevõtjad toovad erandeid kasutades riiki kordades rohkem võõrtööjõudu, kui kvoot ette näeb. Selleks, et leida tasakaal tööjõuvajaduse ning kolmandatest riikidest saabuvate töötajate arvu ja nende õiguste vahel, tuleks asjaosalistel koguneda ühise laua taha, kirjutab Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Kaia Vask.
Välistööjõu piirmäär on kaotanud saabuva tööjõu regulaatorina oma tähtsuse, sest ettevõtjad toovad erandeid kasutades riiki kordades rohkem võõrtööjõudu, kui kvoot ette näeb. Selleks, et leida tasakaal tööjõuvajaduse ning kolmandatest riikidest saabuvate töötajate arvu ja nende õiguste vahel, tuleks asjaosalistel koguneda ühise laua taha, kirjutab Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Kaia Vask.
USA töötu abirahade taotluste arv langes rekordiliselt madalale tasemele
Värsked andmed USA töötu abiraha taotluste osas näitavad, et vaatamata suuremale hulgale kõrgetasemeliste töökohtade kärpimisele suurettevõtetes, on tööturg jätkuvalt tugev, vahendas Bloomberg.
Värsked andmed USA töötu abiraha taotluste osas näitavad, et vaatamata suuremale hulgale kõrgetasemeliste töökohtade kärpimisele suurettevõtetes, on tööturg jätkuvalt tugev, vahendas Bloomberg.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väiketootjate unistus on purunenud: meie pealt hoitakse esimesena kokku
Unistus, et järjest rohkem tarbitakse teadlikult kohalike väiketootjate tooteid, ei ole täitunud, ütles väiketootja Nopri talumeierei peremees Tiit Niilo.
Unistus, et järjest rohkem tarbitakse teadlikult kohalike väiketootjate tooteid, ei ole täitunud, ütles väiketootja Nopri talumeierei peremees Tiit Niilo.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Neeme Korv: Skype'i tegijad trikitavad jälle
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Kaitseväe uus juht sai paika
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Teadlane: kliimaseaduse eesmärk on vildakas
Rääkides rohepöördest, siis ka autodega tehakse pöördeid. Aga see on juhi otsus, kas pööre toimub sujuvalt ja kaasreisijatele märkamatult või külg ees kummivilina saatel, kirjutab TalTechi doktorant-nooremteadur, kliimaseaduse transpordi ja liikuvuse töögrupi liige Tanel Jairus.
Rääkides rohepöördest, siis ka autodega tehakse pöördeid. Aga see on juhi otsus, kas pööre toimub sujuvalt ja kaasreisijatele märkamatult või külg ees kummivilina saatel, kirjutab TalTechi doktorant-nooremteadur, kliimaseaduse transpordi ja liikuvuse töögrupi liige Tanel Jairus.
Ford heitis Viktor Siilatsi õuele uue konkurendi
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Pressipeol selgusid Eesti ajakirjandusauhindade võitjad
Meediaettevõtete liit avalikustas täna Tallinnas pressipeol eelmise aasta Eesti ajakirjanduspreemiate võitjad.
Meediaettevõtete liit avalikustas täna Tallinnas pressipeol eelmise aasta Eesti ajakirjanduspreemiate võitjad.
Metaprint palkas tippjuhi, et ehitada Euroopasse uus tootmine
Aerosoolpakendite tootja Metaprindi omanik Martti Lemendik rääkis Äripäevale, et palkas uueks juhatuse liikmeks SEB Pangast tuntud Artjom Sokolovi, et jõudsamalt Euroopas laieneda.
Aerosoolpakendite tootja Metaprindi omanik Martti Lemendik rääkis Äripäevale, et palkas uueks juhatuse liikmeks SEB Pangast tuntud Artjom Sokolovi, et jõudsamalt Euroopas laieneda.