Artikkel
  • Kuula

    Põim Kama: lahendame maailma ajaprobleemi

    Põim Kama.Foto: Aivar Kullamaa

    Algatame Eestis ajaloolise ajahäki ja asutame ajapanga, kirjutab kommunikatsiooniekspert Põim Kama arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    Tundub, et aega on vähe? Vastupidi, aega on rohkem kui iial varem.
    Aja kui ressursi eksponentsiaalse kasvu taga on kolm põhjust, mis üksteist võimendavad:
    1) Tänu meditsiini arengule pikeneb inimeste eluiga. Meil on elus rohkem aega kui ühelgi varasemal põlvkonnal.
    2) Inimkonna suurus kasvab. Sarnaselt internetiga on aeg ressurss, mis kasvab koos oma kasutajate arvuga.
    3) Tehnoloogiate areng ning tehisintellekt vabastavad aega, asendades inimest erinevate ülesannete täitmisel.
    Neid trende vaadates pole aja juurdekasv hoomatav ning see tundub ressursina käsiteldamatu. Sellegipoolest vajab aeg lahendust, peamiselt kahel põhjusel.
    Ajalooliselt olid murrangud, mis vabastasid inimestele aega, ühtlasi suure positiivse mõjuga ühiskondade arengule ja majandusele. Näiteks muutis kaheksatunnise tööpäeva kehtestamine töölised tarbijateks ning käivitas neile suunatud ettevõtluse. Rääkimata sellest, kuidas kodumasinad aitasid vabastada naiste aja.
    Teisalt kätkeb aja juurdekasv endas riske, millega peame arvestama. Need riskid on seotud massilise alahõivatuse, toimetulekuraskuste ja rahulolematusega, mis kumuleerudes hakkavad ühiskondi lõhkuma. Püüdkem näiteks mõista San Francisco taksojuhtide meeleolu isesõitvate autode tänavaile tulles või mõelda miljonitele Aasia kõnekeskuste töötajaile, kelle asendab kõnerobot.
    Arvestades nii võimalikku kasu kui riske on aeg käimasolevate suurte muutuste pöörises pälvinud teenimatult vähe tähelepanu. On aeg eneselt küsida – mida me kogu selle ajaga peale hakkame?
    Üksikisiku tasandil küsimust pole, igaüks valib ja otsustab. Aga kuidas käsitleda aega kui globaalset ressurssi, mille maht on muutunud enneolematuks? Üheks võimaluseks on ajapanga loomine.
    Vääring, mida inflatsioon ei pure
    Ajapanga ideega on katsetatud alates 19. sajandist. Maailma esimene ajapank loodi Jaapanis, kus ühiskonna vananemisega seotud väljakutseid mõisteti varem kui lääneriikides.
    Lähenemine ideele oli sotsialistlik ning naturaalmajandusliku maiguga – aega käsitleti varastes mudelites indiviidi (liht)tööajana, mida võis vahetada kellegi teise pakutavate teenuste või kaupade vastu. See on mõistetav, kui arvestada toonaseid aja ja produktiivsuse suhteid, kus tootlikkus oli seotud inimtöötundidega. Nüüdseks aga on produktiivsuse olemus muutunud ja see muutub veelgi.
    Täna leidub üle maailma sadu tegutsevaid ajapanku, kuid nende mõju on väike. Põhjuseks on pankade kogukondlik iseloom ning asjaolu, et nende toimemudel ei erine kuigivõrd teerajajate omast – pank annab võimaluse vahetada ühik tööaega teise samaväärse ajaühiku vastu.
    Asjaosaliste arvates on lahendus hea, sest kogu aega ehk kõigi inimeste aega hinnatakse võrdseks (mis vähendab ebavõrdsust), vääringut ei ähvarda inflatsioon ning kuna selle väärtus ei kasva, pole palju neid, kes sooviksid ajaühikutega spekuleerida.
    Neis „plussides“ ilmselt peituvadki põhjused, miks ajapangad pole osutunud murranguliseks edulooks. Parimal juhul on tänaste pankade näol tegemist nutika viisiga, kuidas vabatahtlikku tööd korraldada, kogukondades probleeme maandada ning sidusust kasvatada.
    Leidub siiski ühiskondlikke väljakutseid, mida ka selline mudel lahendada võiks. Kujutlege näiteks, et teie neljas pensionisammas koosneks ajast. Ehk elu vältel oleks inimesel võimalik investeerida ajasambasse ning vanaduspõlves see investeering vajalike teenuste kujul välja võtta. Kindlasti leevendaks see koormust, mille elanikkonna vananemine seab sotsiaalsüsteemile ja riigieelarvele.
    Aeg vajab turgu
    Sellegipoolest vajab aeg kui ressurss tervikuna uut lähenemist – mitte panka, vaid turgu. Esiteks räägime ressursist, mis teeb lähitulevikus pöörast kasvu. Teiseks võib meil esimest korda ajaloos olla aja mastaapseks väärindamiseks vajalik tehnoloogiline võimekus.
    Seejuures on tarvis lahendada palju põnevaid probleeme. Näiteks:
    Esiteks tuleb välja selgitada, kui suurest ressursist me räägime ehk kui palju aega hetkel on ja milline on selle juurdekasv. Kui palju tekib jääkaega ehk aega, mis vabaneb. Milline on konkreetsete riikide või majanduste ajareserv? Ning muidugi tuleb leida ajaressursi väärtus ja hind.
    Teiseks tuleks aeg vääringuna lahti siduda inimtöötunnist selle traditsioonilises tähenduses. Aeg pole mitte ainult töö, vaid ideed, teadmised, probleemide lahendamine, looming, inimsuhted, aga ka määramatus ja riskid. Mõelge ajast näiteks plokiahela tehnoloogia komponendina, kus plokiaeg ja tehing on seotud.
    Kolmandaks vajab aeg mastaabi ja mõju saavutamiseks turgu ning kõiki sellega kaasnevaid võimalusi – ehk tehingute tegemist, kogumist ja investeerimist. See omakorda eeldab ajatehnoloogiat, mis pakuks piisavalt väärtust, et kaasata masse ning ületada riikide ja majandusruumide piirid.
    Maailma ajaküsimusele saavad vastust otsida ühiskonnad, milles on koondunud nii vabanenud aeg, teadus- ja tehnoloogiline potentsiaal kui uudishimu ja nälg inimkonna ees seisvate probleemide lahendamiseks. Eesti on just selline paik. Kas algatame ajaloolise ajahäki?

    Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.

    Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.

    Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada SIIN. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Merili Ginter: investeering, millega kaitsta ennast konkurentide ja tööjõupuuduse eest
Ettevõtte jätkusuutlikkusse panustades õnnestub tabada mitu kärbest ühe hoobiga, kirjutab jätkusuutlikkuse festivali Impact Day peakorraldaja Merili Ginter.
Ettevõtte jätkusuutlikkusse panustades õnnestub tabada mitu kärbest ühe hoobiga, kirjutab jätkusuutlikkuse festivali Impact Day peakorraldaja Merili Ginter.
Digitaalse kulla palavik: ühele tulevikuvaluuta, teisele petlik miraaž
Bitcoini hind näitab jõulist tõusu, lähenedes oma ajaloolistele tippudele, kuid tõstatub küsimus jätkusuutlikkuse ja potentsiaalsete korrektsioonide kohta.
Bitcoini hind näitab jõulist tõusu, lähenedes oma ajaloolistele tippudele, kuid tõstatub küsimus jätkusuutlikkuse ja potentsiaalsete korrektsioonide kohta.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Küsimus OÜ-tamisest: kas ettevõtjad on au sees või hoopis kahtluse all?
Eriti just praegu peab riik ettevõtjat usaldama ning kohtlema teda kui partnerit, mitte kui potentsiaalset petturit, kirjutab ettevõtja ning erakonna Parempoolsed liige Kadri Kullman.
Eriti just praegu peab riik ettevõtjat usaldama ning kohtlema teda kui partnerit, mitte kui potentsiaalset petturit, kirjutab ettevõtja ning erakonna Parempoolsed liige Kadri Kullman.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Neeme Korv: Skype'i tegijad trikitavad jälle
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Kaitseväe uus juht sai paika
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Merili Ginter: investeering, millega kaitsta ennast konkurentide ja tööjõupuuduse eest
Ettevõtte jätkusuutlikkusse panustades õnnestub tabada mitu kärbest ühe hoobiga, kirjutab jätkusuutlikkuse festivali Impact Day peakorraldaja Merili Ginter.
Ettevõtte jätkusuutlikkusse panustades õnnestub tabada mitu kärbest ühe hoobiga, kirjutab jätkusuutlikkuse festivali Impact Day peakorraldaja Merili Ginter.
Ford heitis Viktor Siilatsi õuele uue konkurendi
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Kodulaenu kolimine odavamaks: ettepanekud mõjutavad ka kinnisvarabüroosid ja notareid
Kodulaenu üleviimise teise panka saaks teha lihtsamaks ja soodsamaks, teatasid Eesti Pank ja finantsinspektsioon, kes on välja tulnud selgete ettepanekutega.
Kodulaenu üleviimise teise panka saaks teha lihtsamaks ja soodsamaks, teatasid Eesti Pank ja finantsinspektsioon, kes on välja tulnud selgete ettepanekutega.
Eestlaste raha lahkub välismaa kinnisvarasse
Mitte ainult Hispaaniasse ei osta eestlased kinnisvara, vaid ka hoopis kaugematesse kohtadesse, ütles 1Estate Kinnisvara partner ja kinnisvaramaakler Algis Liblik Äripäeva raadios.
Mitte ainult Hispaaniasse ei osta eestlased kinnisvara, vaid ka hoopis kaugematesse kohtadesse, ütles 1Estate Kinnisvara partner ja kinnisvaramaakler Algis Liblik Äripäeva raadios.