Artikkel
  • Kuula

    Peeter Tammistu: meie GPS on vale, sätime selle õigeks

    Peeter Tammistu.Foto: Arno Mikkor

    Me jälgime valesti seadistatud teenäitajat, mis viib meid kraavi. Riiki tuleb rekombineerida – ametnike arvu vähendamise kriitikud ei saa muutuste mõttest aru, kirjutab Peeter Tammistu arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    GPS on mugav vidin õige tee leidmiseks. Jamaks läheb, kui GPS on valesti seadistatud ja seda ei hoomata. SKP prognoos on kui majanduslik GPS. Ups, alganud aastaks on meil kaks erinevat GPSi: riigieelarve ja Eesti Panga majandusprognoos. Kumma järgi sõita?
    "Tundsin ahastust ja muret, et inimestel oli maailmast nii vale arvamus. Kui kasutate oma auto GPSi, on oluline, et see lähtuks õigetest andmetest. Te ei usaldaks seda, kui see juhendaks teid, aluseks hoopis mingi teise linna kaart, mitte selle oma, milles te asute, sest teaksite, et jõuate valesse kohta.
    Kuidas siis saavad ja poliitikud lahendada globaalseid probleeme, kui nad tegutsevad valede faktide alusel? Kuidas saavad ärimehed langetada oma organisatsioonide seisukohalt mõistlikke otsuseid, kui nende maailmapilt on peapeale pööratud?" (Hans Rosling "Faktitäius")
    Hea küsimus. Mida näitab meie GPS? Rahandusministeerium prognoosib 2024. aasta majanduskasvuks 2,7%, mille alusel koostati ka riigieelarve. EP prognoosib, et ees ootab jätkuv majanduslangus. Vale GPS järgi – põrutame kraavi?
    Tegelikult on meie GPSidega kehvasti, ka EP prognoos on kõiki tegureid arvestades liiga optimistlik. Viimase prognoosi järgi kujuneb „Eesti majanduslangus seni arvatust pikemaks“ – hillitsetud pahaendelisus. Arvatavasti veel pikemaks ja sügavamaks, kui arvestada lisanduvate kulude kumulatiivselt mõju.
    Maksulisa viib süvalangusse
    Meie majandusstruktuuri (ja tsementeeritud administreerimist) arvestades peame valmistuma umbes 10% majanduslanguseks (heal juhul). Selle stsenaariumi teostumisel on institutsioonide SKP prognoos mitte ainult vigane linnakaart, vaid hoopis teise linna kaart.
    2023. aasta “pehme langus” on toimunud ainuüksi seepärast, et tänu ettevõtjate pingutusele töökohad säilusid. Oldi ooteseisundis. Loodeti. Nüüd… Kriisiajad on kulutanud ära äride varud ja investeerimispuhvrid, kuid maksutõusud (kõik justkui paariprotsendilised) viivad majanduse kogumis süvalangusse.
    John Casti „X-sündmused“ näitlikustab, et 90 kg mehe kehas on umbes 70% (63 kg) vett. Kaotades kas või 10–15% vett, ütlevad elundid üles. „Selleks pole vaja süsteemis kaotada kogu vett. Piisab väikesest protsendist. Sama kehtib nüüdisaegses ühiskonnas.“
    Õnneks läheb osal hästi, kuid „see läheb üle“, on nagu kroolimine – hingad ja tõmbad, hingad ja… Siis osa enam ei hinga.
    Protsent-paar maksutõusu siin-seal ning meie tooted muutuvad püsivalt konkuretntsivõimetuks sihtturgudel. Probleem on selles, et meie sihtturud ise on hädas ja kuna meie majandus on “paisupaagi majandus”, siis halbadel aegadel, kui iga vähegi mõistlik poliitikainimene ja ärijuht püüab säilitada tootmist (ja hääli) koduturul, jääme meie kuivale.
    Pole esimene kord – eksport langeb, töötus tõuseb. Lisakulud maksutõusudest, sõja-, põgenike- ja kaitsekulud kumuleeruvad ja settivad meie toodete hindadesse. 2024 tuleb raske aasta. Tuleb vale GPSi aasta.
    Energiavajadus kasvab
    Nagu reklaam ütleb: “See pole veel kõik!”, sest ka energeetiline ja liikuvus-GPS on illusoorselt seadistatud. Selle energiavaruga jääme ralli kaotajaks. Samal ajal kui tuumaelekter meile ei sobi ja fossiile püütakse kokku jooksutada, siis energiavajadus kasvab. Raudpolt. Reaalselt. Dramaatiliselt.
    Primitiiv-vulgaarselt arvestades peaks 510 aasta jooksul meie elektrienergiavajadus kasvama vähemalt 3 korda! Kuidas nii? Elementaarne. Rohepöörises on poliitturg kõik kaardid pannud elektrienergiale: elektrirongid, elektribussid, elektriautod, isegi elektrilaevad, vaevumata mõtlema, kustkohalt energia tuleb.
    Oeh, ja kui 5G käima läheb (mis tähendab, et peaaegu kõike käitatakse elektriga), siis kasvab elektivajadus umbes viiekordseks.
    Meie GPS on vale. Peale selle ei tee me vahet taastuvenergia ja süsinikuneutraalsuse vahel. „Süsivesikud kraamis, mida põletame, koosnevad vesinikust ja süsinikust, mis vabastavad hapnikuga ühinedes energiat, moodustades H2O ja CO2. Vanimad süsinikkütuse, kuiva puidu süttivate süsinikuaatoite ja vesinikuaatomite suhe on umbes 10:1. Söel 2:1, naftakütusel 1:2, maagaasil 1:4." (Steven Pinker, „Valgustusajastu tänapäeval“)
    Puidu põletamine katlamajades on saastamine. Milline peab olema õige GPS? Hea küsimus. Praegu ei saa me hakkama isegi liinikordioride puhastamisegagi, siis kuidas kordistada lähenevat elektivajadust? Oleme energeetiline ühiskond. Pole elektrit, pole arengut. Tuleb vale GPSi aasta.
    Ka riigikogu GPS on paigast ära, õigemini on seal kaks GPSi-seadistust ja seda ei ole olnud võimalik kokku sobitada. Ei saa ju Tallinna ja Tartu GPSi kokkulepe olla… Türi GPS? Või saab? Maailma targad ruttavad muudatusi ära kasutama, meie hangusime. Tuleb vale GPSi aasta.
    Mida peaks tegema? Riiki rekombineerima muidugi! Riigireformi poliitturg teha ei taha. Mugavus? Oskamatus? Väites, et ametnike arvu vähendamine annab “väga vähe kokkuhoidu”, pole muutuste mõttest aru saadud. Tegemist ei ole ametnike koondamisega, vaid kumulatiivse protsessiga, mis vabastab raha, aega, kõrgtasemega valdkonnaspetsialiste ja loovust. Tegemist on uue teenindussektoriga, mitte karistusüksusega. Just see, mida vajame.
    Majanduslik GPS õigeks!

    Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.

    Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.

    Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada SIIN. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Artur Ulla: krüptokroon tulgu! Jagame kasvu dividendidena kodanikele
Iga kodanik võiks saada osa ettevõtete edulugudest läbi plokiahelal asuvate müntide (Kroonide), mida jaotatakse nii firmadele endile kui kõikidele kodanikele, kui ettevõtetel läheb hästi, pakub Artur Ulla arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Iga kodanik võiks saada osa ettevõtete edulugudest läbi plokiahelal asuvate müntide (Kroonide), mida jaotatakse nii firmadele endile kui kõikidele kodanikele, kui ettevõtetel läheb hästi, pakub Artur Ulla arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Sony koondab 900 videomängudega seotud töökohta
Sony Group teatas, et koondab oma PlayStationi ärist 900 töötajat. Kärped moodustavad umbes 8% üksusest ja on osa ülemaailmsest ümberstruktureerimisest, mis hõlmab Londoni stuudio sulgemist, vahendas The Wall Street Journal.
Sony Group teatas, et koondab oma PlayStationi ärist 900 töötajat. Kärped moodustavad umbes 8% üksusest ja on osa ülemaailmsest ümberstruktureerimisest, mis hõlmab Londoni stuudio sulgemist, vahendas The Wall Street Journal.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Küsimus OÜ-tamisest: kas ettevõtjad on au sees või hoopis kahtluse all?
Eriti just praegu peab riik ettevõtjat usaldama ning kohtlema teda kui partnerit, mitte kui potentsiaalset petturit, kirjutab ettevõtja ning erakonna Parempoolsed liige Kadri Kullman.
Eriti just praegu peab riik ettevõtjat usaldama ning kohtlema teda kui partnerit, mitte kui potentsiaalset petturit, kirjutab ettevõtja ning erakonna Parempoolsed liige Kadri Kullman.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Neeme Korv: Skype'i tegijad trikitavad jälle
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Kaitseväe uus juht sai paika
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Kristi Hõrrak: puust ette ja roheliseks – kuidas iga väikeettevõtja saab juba praegu rohepöördest võita
Sisuliselt iga Eesti väikeettevõtja saab rohereeglid lausa hämmastavalt lihtsasti oma äri kasuks tööle panna, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Sisuliselt iga Eesti väikeettevõtja saab rohereeglid lausa hämmastavalt lihtsasti oma äri kasuks tööle panna, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Ford heitis Viktor Siilatsi õuele uue konkurendi
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Lahkus konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum
27. veebruaril lahkus meie hulgast oma 94. eluaastal Eesti Konjunktuuriinstituudis pikka aega juhtivteadurina töötanud majandusteadlane Leev Kuum, teatas instituut.
27. veebruaril lahkus meie hulgast oma 94. eluaastal Eesti Konjunktuuriinstituudis pikka aega juhtivteadurina töötanud majandusteadlane Leev Kuum, teatas instituut.
Eesti põllumees ei streigi: probleem pole nii valus kui Euroopas
Euroopa põllumehed avaldavad meelt, kuid Eesti omad mitte. Meil pole see probleem nii valus kui sealpool, rääkis Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äripäeva raadios.
Euroopa põllumehed avaldavad meelt, kuid Eesti omad mitte. Meil pole see probleem nii valus kui sealpool, rääkis Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äripäeva raadios.