• OMX Baltic0,21%317,86
  • OMX Riga−0,2%962,48
  • OMX Tallinn0,01%2 199,16
  • OMX Vilnius0,18%1 506,79
  • S&P 500−0,75%7 706,03
  • DOW 30−0,68%51 511,59
  • Nasdaq −1,13%26 936,04
  • FTSE 100−0,03%10 705,26
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,51
  • OMX Baltic0,21%317,86
  • OMX Riga−0,2%962,48
  • OMX Tallinn0,01%2 199,16
  • OMX Vilnius0,18%1 506,79
  • S&P 500−0,75%7 706,03
  • DOW 30−0,68%51 511,59
  • Nasdaq −1,13%26 936,04
  • FTSE 100−0,03%10 705,26
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,51
Auto-, ummiku-, tõuksi- ja raskeveokimaksu asemel kehtestame ühe üldise liikuvusmaksu, pakub Joonas Laks arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Joonas Laks.
  • Joonas Laks.
  • Foto: Zuzu Izmailova
Eesti teedeehituse investeeringud on pärast aktsiisimäära laekumisest lahti sidumist 2014. aastal olnud mõnevõrra savijalgadel, sest on sõltunud Euroopa Liidu toetuste menetluse kiirusest ja poliitikute, täpsemalt pidevalt vahetuvate valitsuste valikutest. Eelnõu iseloomustamiseks kasutati aga mõtet: "Eelnõu tagab senisest paindlikuma ja otstarbekama riigieelarve planeerimise, mis võimaldab arvestada teehoiu reaalset vajadust."
Kuigi oleme riigina lubanud oma ELi partneritele TEN-T võrgu põhitrassid välja ehitada 2030. aasta lõpuks, ei ole enam selleks sisulist lootust. Taristuehituse liidu andmetel kuluks praeguse tempoga ehitamisel põhimaanteede 2 + 2 realiseks ehitamiseks ligi 80 aastat.
2023. aasta lõpu seisuga vastab Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee määruses sätestatud nõuetele 41% ulatuses ja Tallinna–Pärnu–Ikla tee 22% ulatuses. Kõikide teedevõrgu arendusmeetmete aastane vajadus, sh TEN-T põhivõrgu teede väljaehitamiseks aastaks 2030, on ca 160 miljonit eurot aastas.
Eesti ületarbimise päev jõudis kätte sel aastal juba naistepäevaks, mis asetab meid Euroopa riikide hulgas Luksemburgi järel lausa teisele kohale. Mõni aasta tagasi sattusin ühe infograafika peale, mis viis mõttele, et iga transpordiliigi eraldi maksustamise asemel tuleks rakendada üks konkreetne liikuvusmaks, mis oleks kooskõlas süsinikuheitmete objektiivse kriteeriumiga, nii selle liiklusvahendi tootmise kui kasutamise ajal.
Nüüd, kus EL plaanib ETS-2 süsinikutonni hinnaks kehtestada 45–55 eurot, oleks võimalik ka iga läbitud inimkilomeetrile leida hind. Näiteks keskmise bensiiniautoga saja kilomeetri läbimine võiks maksta inimese kohta ca 1 euro enam kui praegu. Samal ajal bussisõitjale kuluks 50 senti inimese kohta. Kaubaveo puhul arvestataks maksu tonnkilomeetri järgi.
ELi enda arvutuste kohaselt ei suurendaks selline lisakulu perede finantskoormust keskmiselt rohkem kui 0,5%, aga võiks samal ajal omada suurt mõju harjumuste ümberkujundamisel ja taristuinvesteeringutes.
Transpordisektor ja taristuehitus võidavad
Selliselt liikuvusele tehtavaid kulutusi arvestades oleks võimalik koguda märkimisväärseid vahendeid transpordi arengu investeeringuteks. Kui rongide, praamide ja ka lennukite taristu on vaid neile endile ette nähtud, siis teedevõrku kasutavad kõik ülejäänud transpordiliigid ning nendelt kogutav süsinikumaks võiks minna tagasi nende arendamisesse.
Jah, võib tunduda ebaaus, et sama kilomeetri läbimiseks peab bensiiniautoga rohkem maksma, mis tähendab, et raha laekub sama tee ehitamisesse bensiiniautost rohkem, kuid siinkohal ei tohiks ära unustada, et seesama bensiiniauto kulutab ka rohkem riigi süsinikukrediiti. Mida rohkem loome võimalusi madala süsinikuga lahendustele, seda rohkem jääb riigil kätte raha reaalsete taristuinvesteeringute tegemiseks. Süsinikuemissioonide vähendamisest võiks saada meie kõigi asi, kui tahame ohutumat, sujuvamat ja kiiremat ühendust kõrvalküla või Brüsseliga.
Loomulikult jääb alles tehniline probleem – kuidas toimuks läbitud kilomeetrite mõõtmine? Tehniline on ta ainult seadusandluse mõttes, sest riist- ja tarkvara on liikuvusmaksu rakendamiseks olemas ja ootel.
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
NB! Konkurss on lõppenud. Žürii, kuhu kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, koguneb aprillis. Auhinnad anname üle mai alguses. Jälgi konkurssi Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele