• OMX Baltic0,12269,58
  • OMX Riga−0,56926,06
  • OMX Tallinn−0,031 748,13
  • OMX Vilnius0,311 000,15
  • S&P 500−0,715 505
  • DOW 30−0,9340 287,53
  • Nasdaq −0,8117 726,94
  • FTSE 100−0,68 155,72
  • Nikkei 225−0,1640 063,79
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,66
  • OMX Baltic0,12269,58
  • OMX Riga−0,56926,06
  • OMX Tallinn−0,031 748,13
  • OMX Vilnius0,311 000,15
  • S&P 500−0,715 505
  • DOW 30−0,9340 287,53
  • Nasdaq −0,8117 726,94
  • FTSE 100−0,68 155,72
  • Nikkei 225−0,1640 063,79
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,66
  • 08.04.24, 12:30

Priit Viira: riigikaitse igaühele kohustuslikuks, efektiivsus õppustele!

Ühist kaitsetahet näitaks see, kui iga 17–60aastase Eesti kodaniku jaoks oleks riigikaitses osalemine kohustuslik, kirjutab Priit Viira arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti ettevõtjad riigikaitseõppusel Tapa sõjaväelinnakus tanki uudistamas.
  • Eesti ettevõtjad riigikaitseõppusel Tapa sõjaväelinnakus tanki uudistamas.
  • Foto: Andras Kralla
Sügisel käisin üle 23 aasta reservõppusel ja saadud kogemus tekitas hulganisti küsimusi selle kohta, mida meie mehed seal tegelikult üldse selgeks saavad.
Kas me ikka valmistame reservõppustel inimesi piisavalt ette? Näiteks pole ma ei ajateenistuses ega ka reservõppusel näinud ühtegi tanki ega helikopterit. Meie ülesandeks oli vaid kujutleda, et teatud ilmakaarest tuleb vaenlase lahingumasin. Kuidas ma sõjas peaksin üldse vahet tegema, milline on meie või milline vaenlase tank ning missugune on üldse päriselus sõjamasina liikumise hääl?
Täna on võimalus seisvat või osaliselt liikuvat sõjaväe rasketehnikat näha ja katsuda vaid paraadidel või väliüritustel. Toogem tehnika välja ka suurõppustel või õppekogunemistel, selle asemel et näidata sõjamasinaid ainult treileritel.
Las need, kelle ülesanne on oma maa ja rahva kaitsmine, saavad juba õppuste ajal teada, mis tunne on sõjamasina kõrval liikuda. Või peab siis reservõppusel olija saama kogemuse, et tema väljaõpe on nii odav, et selleks ei hakata soomukitki välja ajama? Laskem meie kaitsjatel kuulda vabaduse tagamise häälel kõla ka rahuajal.
Iga juht oskab juhtida?
Teine küsimus tekkis mul isikliku reservõppe kogemuse põhjal seoses auastmete ja jao- ning rühmaülemate valikuga. Kas inimene, kellele on aastaid tagasi pärast keskkooli kaitseväes teenides omistatud teatud auaste, on ka tänasel päeval võimeline efektiivselt jagu või rühma juhtima?
Kas kunagi saadud auaste peaks kehtima jäämagi? Minu arvamus on, et jao- ja rühmaülematele tuleks enne reaservõppust teha kutsesobivuse test, et selgitada, kas isik üldse on suuteline kriisisituatsioonis suuremat hulka inimesi juhtima. See, milline oli inimene 5 või 20 aastat tagasi, ei ole kindlasti sama, kes ta on tänasel päeval.
Testide tegemine peaks toimuma ka kaitseväeteenistuses olles, sest ainuüksi eeskujulikkus käskude täitmisel ja tugev tahe liider olla ei ole aluseks meeskonna motiveerimise ning juhtimise tegelikule oskusele, veel vähem kriisijuhtimise oskusele. Nii kaitseväes olles kui ka kordusõppusel nägin, kui ohtlikuks võib osutuda nõrk jao- või rühmaülem. Sõjas saadaks kiirelt surma.
Tulistame õhku?
Kolmas küsimus, mis reservõppusel pidevalt pähe tuli, kuulus finantsvaldkonda. Miks raisatakse raha, kui samal ajal väidetakse, et raha pole? Näide: kas tõesti on vaja ära kulutada kõik paukpadrunid, kui vastav hulk on laost väljastatud ja tagasi ei tohi/viitsita viia? Kohustuslikus korras laseme õhku? Paneks selle õhku tulistatud raha parem digitaliseerimise peale, sest, üllatus-üllatus, ka aastal 2023 käis reservõppusel laskemoona väljastamine paberkandjal!
Imestust tekitas ka see, et uus riietus ja saapad tuli ära anda, kusjuures väideti, et kui tulete tagasi, saate samad. Kuidas eraldatakse kuhjadena kogutud riided ja saapad? Kas ei oleks mõistlik, et iga inimene viib oma riided ja sissekantud saapad koju? Vajadusel võetakse kapist ja pannakse selga-jalga. Pole teenistusse minnes kohapeal mingit “oma vormi” otsimist.
Kas meil on kaitsetahet?
Eestit külastanud Ukraina presidendile Eesti peaministri poolt kingitud pusa, millel suurelt kirjas “Kaitsetahe”, kergitas minus taas küsimuse, milline on eestlaste tegelik kaitsetahe? Kas tahe riiki kaitsta peab olema vaid ligi 20% mobilisatsiooniregistrisse kantud inimese mure või peaks see puudutama kõiki Eesti kodanikke vanuses 17–60 aastat, sealhulgas naisi?
Minu seisukoht on, et kaitseväes osalemise võiks teha kohustuslikuks kõigile vanuses 17–60 aastat. Iga kahe kuni viie aasta tagant tuleks selle vanusegrupi esindajatel viibida nädalavahetusel või nädalasel väljaõppekogunemisel, kus õpitaks või tuletataks meelde laskmist, maastikul orienteerumist, esmaabi ja muud olulist. Kogunemine võiks olla võimalusel piirkondlik, et kokku mängida sõjaolukorras kodukohas tegutsemist.
Kaasatud võiksid olla ka kohalikud ettevõtted. Inimesed harjuks sellega, et nende kodukohas toimuvad õppused ja et tänavatel liigub nii kaitseväelasi kui rasketehnikat ja et kas nemad ise või nende pereliikmed osalevad nendel õppustel. Neid, kes ei saa tervise tõttu aktiivselt riigikaitseõppel osaleda, võiks kaasata tagala toetamisse.
Selline lähenemine võimaldaks riigil saada parema ja operatiivsema ülevaate iga piirkonna inimressurssidest ja kaitsevõimekusest. Tugevneks üleüldine kaitsetahe.
Jah, selline ettevalmistus on kallis. Aga ka vabadus on kallis. Oma riik on kallis. Meie väikese riigi hoidmisesse peaks moel või teisel olema kaastaud iga inimene. Ja kui kogu riigi elanikkond vanuses 17–60 aastat on koolitatud esmaabis, relvakäsitluses ja muus kaitsetegevuses olulises, on tegemist ka suurepärase heidutusega.
Lõpetuseks mõelgem igaüks ise: me kõik ootame, et politsei, kiirabi ja pääste reageeriks meie päästmiseks minutitega, kuid kas sina oled valmis viie minutiga kodumaa kaitseks lahingusse minema?
Priit Viira.
  • Priit Viira.
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
NB! Konkurss on lõppenud. Žürii, kuhu kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, koguneb aprillis. Auhinnad anname üle mai alguses. Jälgi konkurssi Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel.

Seotud lood

Arvamused
  • 08.04.24, 10:52
Tairi Leis, Karl Erik Õim: tõstame digitaliseerituse taset
Edukaid riike eristab vähem edukatest konkurentsieelis läbi digitaliseerituse kõrge taseme ja siin on meie võimalus, kirjutavad Tairi Leis ja Karl Erik Õim arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Arvamused
  • 07.04.24, 16:15
Margit Karina-Tarassova: kujutage ette tipptasemel tervisekeskust… keset sood
Tervist ei saa osta, küll aga terviseteenuseid. Eesti on mitmekülgse terviseturismi arendamiseks üha haruldasemalt õige koht, kirjutab Margit Karina-Tarassova arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Arvamused
  • 07.04.24, 13:45
Argo Alaniit: lahendus, mis tabaks Eesti majanduse kolme peamist murekohta
Eesti avalikus sektoris neli-viis aastat kasutatud IT-tehnikat saaks tohutult väärindada, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Arvamused
  • 07.04.24, 10:45
Mark Gerassimenko: teeme Lasnamäe suuremaks!
Töötuse ja tööjõupuuduse probleemi saaks lahendada Tallinnasse riiklike üürimajade ehitamisega, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
  • ST
Sisuturundus
  • 18.07.24, 11:28
Kulla hind hüppas uute rekorditeni, 2500 dollari tase on käeulatuses
Kulla hind tõusis nii dollaris kui euros uute rekorditeni. Turgude hinnangul on pärast Föderaalreservi juhi Jerome Powelli esmaspäevast sõnavõttu aina tõenäolisem, et keskpank otsustab juba septembris intressimäärasid kärpida. Just see andis lühiajalist pilti vaadates kullale tõuke ületada maikuus saavutatud tipud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele