Rakvere Eragümnaasiumi direktor Anne Nõgu aasta õpetaja tänuüritusel 1. oktoobril Kadrinas.
Foto: Laura-Liis Nurga
Kooli kodukorras peab olema kirjas, millised on kooli reeglid. See on õpetajatele aluseks, kui tekib vajadus õpilast keelata – me peame ju oskama vastata, kui õpilane küsib, kus see kirjas on, et tunnis ei tohi telefoni näppida.
Eesti, soovides olla e-Eesti, peab leidma pedagoogilised, filosoofilised ja rahalised vahendid, et olla üks tõekuulutajaid anonüümses digitsunamis, kirjutab João Lopes Marques Äripäeva essees.
Nutitelefon koolis ei toeta loovuse ja iseseisva mõtlemise arengut pikas plaanis, sest on valdavalt mõeldud tarbimiseks, kirjutab Tartu Ülikooli infovastupidavuse nooremteadur Diana Poudel.
Küsimus nutiseadme kasutamisest koolis ähvardab taas saada poliitilise kauplemise kohaks, mille hinnalipikul on tegelikult meie kõigi vabadus oma elu korraldada. Äripäev soovitab juhtkirjas sellistest piirangutest hoiduda.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?