Mihkel Nestor: tööturg eirab majanduslanguse gravitatsiooni
Olud tööturul on majanduslangusele vaatamata püsinud töövõtja vaatevinklist head. Seetõttu võib eeldada, et majanduskasvu taastudes oleme taas silmitsi töökäte nappusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
“Olukorras, kus ettevõtetel otsest rahapuudust pole reeglina olnud ja mälestused värbamisraskustest on veel selgelt meeles, on ilmselt paljud pidanud paremaks olemasolevad inimesed palgal hoida, lootes, et peagi on neile võimalik ka rohkem tööd pakkuda,” kirjutab Mihkel Nestor.
Õpikutarkuse järgi liiguvad majanduskasv ja tööturg käsikäes – kui nõudlus on nigel, siis kahaneb ka vajadus tööjõu järele. Kuigi majanduslangus on tänaseks läbi, on Eesti SKP 2022. aastal saavutatud tipuga võrreldes ligi 6% väiksem. See on suur kukkumine. Vaadates Eesti varasemat ajalugu, võiks nii suur SKP langus tuua endaga kaasa ka paariprotsendise tööhõivemäära kukkumise, ent midagi sellist pole juhtunud.
Kuigi järgmise aasta alampalk tõuseb Eestis 886 euroni, moodustab see prognoositavast keskmisest palgast 43% ning ei täida seetõttu eelmisel aastal sõlmitud kolmepoolses sotsiaalpartnerite kokkuleppes kirja pandud eesmärki.
Faktidele otsa vaadates tekib küsimus, kes ja kuidas hakkab Eesti riiki ülal pidama 20–30 aasta pärast, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu juht Kai Realo.
Lisatud interaktiivne kaart Läänemereriikide tänase olukorraga töötuskindlustussüsteemis
Täna näib mõeldamatu tegutseda ja töötada riigis, kus puudub töötukassa ning töötuskindlustus. Ometi kaheldi veel paar aastakümmet tagasi Eestis sotsiaalsüsteemi rajama asudes selle vajalikkuses sügavalt. Veenmist, et tegu on tõesti olulise asjaga, oli selle algatajatel omajagu.