Kuigi Venemaa sõjamajanduse edulugu on peatumas ja räägitakse isegi kulutuste kärpest, ei takista see lähema paari aasta jooksul sõjapidamise jätkamist Ukrainas või uue sõja alustamist, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 45. sissekandes.

- Venemaa režiimi juht Vladimir Putin osales juuli alguses rahvarinde foorumil “Kõik võidu nimel”. Sõjast kasu lõikavad ringkonnad ei ole valmis tulust loobuma.
- Foto: IMAGO/Scanpix
Kevadsuvi oli täis järske pöördeid ja erinevaid uudiseid seoses sõjaga Ukrainas. Aprilli lõpus sai kirjutatud sellest, et president Donald Trump on oma taaskordse lubaduse õhku visanud, teatades, et loodab lõpetada sõja poole aastaga. Enne rääkis ta 100 ametisoleku päevast, mis möödusid muutusteta.
Veel enne lubas ta 52 korda lõpetada sõja 24 tunniga. Lisaks mitu korda veel mõne päevaga. Pealekauba on ta andnud vähemalt neli korda Vladimir Putinile kaks nädalat, et minna vaherahusse ja läbirääkimistesse rahu üle. Alati on see lõppenud TACOga, nagu seda poliitikat nüüd kiputakse kutsuma – Trump Always Chickens Out (Trump tagurdab alati hirmuga välja).
Nüüd on ta hakanud rääkima 50päevasest tähtajast. Seekordses 45. blogikandes võtan vaadelda seekordse Trumpi lubaduse taustu ja seda, mis on nüüdseks toimunud Venemaale kehtestatavate majandussanktsioonidega.
Trumpi antud 50 päeva
Mida kõnealuse tähtaja seekordne väljahõikamine president Trumpi poolt võiks tähendada? Kas sõja lõppu? Või vähemalt vaherahu?
Seda enam, et selle lubaduse toeks andis ta mõista, et on valmis andma (siiski tegelikult müüma) Ukrainale relvi. Seejuures avalikult kaebles ta selle üle, et talle tunduvat, nagu president Putin ei tahtvatki rahu. Kõige tipuks suutis ta öelda isegi seda, et ta küll ei nimeta Putinit tapjaks, aga…
See kõik tundubki nii lootustandev… Esmapilgul.
Mitmed terased vaatlejad ja analüütikud panid tähele, et 50 päeva väljahõikamise hetkel oli selle lõpptähtaeg 3. september. See on täiesti juhuslikult II maailmasõja lõpu kuupäev ja seekord kavatseb Hiina samal päeval viia läbi kõigi aegade grandioosseima sõjaväeparaadi, märkimaks 80 aasta möödumist sõja tegelikust lõpust.
Sinna on Xi Jinping kutsunud ka Putini, kes selle kutse on ka vastu võtnud, ning Trumpi, kelle vastust veel pole teada. Seega üritab Xi Pekingis korraldada seda kolmiktippkohtumist, mis Putinil 9. mail Moskvas ebaõnnestus.
Mõned hääled on asunud seepeale paaniliselt kuulutama, et Pekingis jagatakse maailma. Seda vaevalt, aga Ukraina sõja kohta loodetakse sealt küll mingit tulemust. Trump on ju lubanud seda sisuliselt sellesama 50päevase ultimaatumiga Putinile, Xi aga fikseerinud hiljuti seda välisministri Wang Yi jõulise teatega ELi välispoliitika juhist Kaja Kallasele otse, et Hiina toetab Venemaad lõpuni ja ei luba tolle kaotust Ukraina sõjas.
Analüütilises kogukonnas eeldati seda niigi, kuid nii otse väljendatuna on see avaldus siiski mõneti pretsedenditu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Donald Trump esitas Venemaale ultimaatumi. Suve lõpuks on selge, kas Vladimir Putin võtab seda tõsiselt.
Vene majandus jahtub nagu tema armee võime Ukrainas edasi tungida.
Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil esinesid Vladimir Putini kaks tütart, samuti tippametnike ja oligarhide Vaino, Šoigu, Kirijenko, Rotenbergi, Kovaltšuki ja Fradkovi lapsed – nendega märkimisväärsete osalejate nimekiri praktiliselt ka piirdus.
Eesti ehitus- ja montaažitööde ettevõte Rivest on viimastel aastatel teinud olulise sammu edasi: kui varem tegelesid nad peamiselt montaazitöödega, on ettevõte nüüd laienenud ka peatöövõtjate hulka ning laiendanud tegevust Skandinaaviasse. Selle kasvuga kaasnes vajadus paindliku ja töökindla IT-tugiteenuse järele, mis toetaks mitme asukohaga meeskonda ja võimaldaks ettevõttel keskenduda oma põhitegevusele.