Paljud tööandjad ei taha endale tunnistada, et nad ei panusta töötajate tervisesse mitte seetõttu, et nad ei saa, vaid seetõttu, et nad ei pea seda piisavalt tähtsaks, kirjutab Tartu Ülikooli ühiskonnas muutuste juhtimise õppekava magistrant ja liikumisharrastuse edendada Ketlin Suvi.
Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:
- miks Eesti töökultuuri võrreldakse laomees Lagunovi eluga;
- kuidas kommenteerib Ketlin Suvi tänapäeva ebatervislikku töökultuuri;
- millised on tööandjate peamised vastuväited töötajate tervise toetamisele.

- “Sageli kõlav vastuargument, et iga inimene vastutab oma tervise eest ise, on küll osaliselt tõsi, kuid seda ainult seni, kuni töökeskkond seda valikut ei piira,” rõhutab Ketlin Suvi.
- Foto: Erakogu
Miskipärast on paljude juhtide jaoks ideaalne töötaja nagu Kreisiraadiost tuntud
laomees Lagunov – armastus töö vastu on nii suur, et ka täitsa sandina ollakse teenimiseks valmis.
Lagunovil oli töötahet, oli rammu, töö tegemiseks pakuti sooja ruumigi, kuid tööandja soovitud pika tööeaga meest siiski ei õnnistatud.
Mida see 18 aasta tagune sketš meile juba siis õpetada tahtis?
Tänane ebatervislik töökultuur
Ülekaalulisus, lihaspinged, kroonilised valud, tagatipuks stress ja läbipõlemine – kahjuks iseloomustavad need märksõnad üpris hästi tänapäeva tööealist elanikkonda.
Meie töökeskkond ja terviseseisund on omavahel tugevalt põimunud ning kahjuks ollakse negatiivset tervisemõju valmis aktsepteerima. Kuigi töö on sageli esimene, mida kehvades tervisenäitajates süüdistatakse, siis on see tihtilugu viimane, millega midagi ette võetakse.
Tüüpiline tööpäev: kaheksa tundi arvuti taga, järjestikused koosolekud, kiirustades lõuna kontoris või äärmisel juhul kõige lähemal asuvas toitlustuskohas. Päeva lõpuks tundub aga ülesandeid olevat rohkem kui päeva alguses ning viimati sai end korralikult välja sirutatud hommikul voodist tõustes.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tööealise elanikkonna vaimne tervis on kriisis, mille lahendamisel on ka töökeskkonnal oluline roll, kirjutab meditsiinikontserni Meliva vaimse tervise valdkonna juht Anna Helena Ursula Malkovskaja.
Kui tööandja pole psühholoogiliselt turvalise töökeskkonna loomisega tegelenud, jõuavad kaasused töökiusu kahtlusega töövaidluskomisjoni. Kui kius tuvastatakse, tuleb tööandjal avada rahakotirauad.
Toetame töötervishoius sisutühja bürokraatia vähendamist, kuid tööandja kohustustest vabastamine ei tohi olla ainus eesmärk, kirjutavad Eesti Töötervishoiu Teenuseosutajate Liidu asutajad Merle Harjo, Ulla Ilisson ja Ain Aaviksoo vastukajas Äripäeva juhtkirjale.
Stress on saanud töökoha üha süvenevaks mureks: töövõimetushüvitisi makstakse enam ja töökiusu avaldused on kasvuteel. Tööandja peab vaimse tervisega töökohas tegelema, kuid õhulosside loomine ja näiline toetamine ei aita, räägivad asjatundjad saates “Kasvukursil”.
Ettevõtete jaoks tähendab iga seisma jäänud sõiduk kaotatud aega, katkiseid graafikuid ja lisakulu. Kui ettevõtte autopark koosneb mitmest sõidukist, võib isegi tavapärane hooldus või hooajaline rehvivahetus muutuda logistiliseks väljakutseks. Just siin tuleb mängu uus lähenemine – mobiilne autoteenus, mis liigub ettevõtte juurde kohale.