Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arvamus: Soome piiramatu palgatõus ajab arstid hulluks!

    Arstid teenivad Soomes keskmiselt 6700 eurot kuus. See on ka Soome mõistes väga suur palk. Näiteks õpetajate keskmine palk on 3000 ja bussijuhtidel 2000. Hoolimata arstidele pakutavat palgast on ka Soomes arste väga raske tervisekeskustesse tööle meelitada, sest alati on kuskil keegi, kes lubab rohkem maksta, kirjutab Tampere ülikooli doktorant ja Äripäeva kaasautor Soomes Rain Ots.

    Tervisekeskusest lahkumise põhjusena tuuakse esile pigem töö pingelisust ja liiga suurt vastutust. Kaadri voolavus on suur, paljud arstide kohad on täitmata. Tervisekeskusesse tööle minnes leiab arst end sageli olukorrast, kus tal pole ühtegi vanemat kolleegi, kellelt nõu küsida, sest ka teised arstid on tulnud tööle alles paar kuud tagasi ja pole uude kohta jõudnud veel täielikult sisse elada. Varsti on aga ka need kolleegid läinud.
    Üldarsti teenuse kättesaadavuse eest vastutab Soomes kohalik omavalitsus. Kui tervisekeskuse arstide kohad on täitmata, ei jää omavalitsusel üle muud, kui osta vajalik teenus sisse mõnelt vahendusfirmalt. Nii istutataksegi tervisekeskuse arstikabinetti renditöötaja.  Heal juhul -  või halvimal, kuidas võtta - on selleks sama arst, kes alles hiljuti oma ametikohalt samas tervisekeskuses lahkus. Vahendusfirma jaoks ei ole probleem pakkuda arstile 2-5 korda kõrgemat palka. Muidugi mõista maksab arve lõpuks sundseisu sattunud omavalitsus. 
    Renditöötaja staatus on arsti jaoks kaunis mugav. Palk on nö. päris-kohaga töötava arsti omast kordi  suurem, samas tööpinge ja vastutus on oluliselt väiksem: keegi ei saa eeldada põhjaliku raviplaani koostamist või kritiseerida ravi tulemuslikkust, kui sind on palgatud tööle vaid paariks kuuks. Kui patsient peaks kunagi sama murega tagasi tulema, siis selleks ajaks kui ta endale uue aja saab, on arst jõudnud lahkuda uude ajutisse töökohta. Arsti asendavale ajutisele renditöötajale ei kipu ka patsiendid ise oma tõsisemaid hädasid kurtma. Seetõttu pole ime, et arst suudab renditöötajana päevas vastu võtta mitu korda enam patsiente, kui varem samas kohas püsikohal töötades.
    Tunnen üht Soomes erinevate rendifirmade kaudu töötavat eesti arsti. Iga kord, kui me kohtume, räägib ta oma järjekordsest uuest töökohast ja palgast, mis on suurem kui eelmises töökohas. Ja iga kord on tal sihikul juba mõni uus rendifirma, kus oleks võimalik veelgi rohkem teenida.
    Millestki muust kui palgast ja sellest, et kui saaks ikka veelgi rohkem palka, see inimene juba ammu ei räägi. Ühe erandi ta siiski on teinud -  kurtes, et Aleppas oli lenkkimakkara - odav rõngasvorst - pakkumises, kuid kahjuks ei jõudnud ta päeval tööjuurest ära käia. Õhtuks olid vorstid juba otsas.
    Võimalus nõuda oma töö eest piiramatult üha suuremat tasu ei tekita inimeses rahulolu ega tähenda ka automaatselt paremat elukvaliteeti. Sest alati jääb võimalus, et kusagil võiks ju veelgi rohkem teenida. Pidev rahulolematus tekitab stressi ja pidev pingeseisund ja ebakindlus ajab inimese lõpuks hulluks. Kes aga aitaks arste, kui kõik arstid niimoodi ahnuse ja mõttetuse nõiaringi satuvad? Inimese aidake, arstid vajavad abi!
  • Hetkel kuum
Heleri Michalski: tulevik on ülitundlike inimeste päralt, enesekehtestamine tuleb kasuks juba nüüd
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
Neli asja, mida teada, kui maksad oma ettevõtte alt dividende
Järjest enam investoreid kasutab võimalust investeerida oma ettevõtte kaudu. Kui algusaastatel suuname investorina raha ettevõtte kaudu investeeringutesse, siis varem või hiljem tekib siiski ka soov teenitud tulu välja võtta.
Järjest enam investoreid kasutab võimalust investeerida oma ettevõtte kaudu. Kui algusaastatel suuname investorina raha ettevõtte kaudu investeeringutesse, siis varem või hiljem tekib siiski ka soov teenitud tulu välja võtta.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Üks parimaid juhte Ivo Suursoo: Eesti juhtide nõrkus on vähene unistamine
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
"Eesti juhtide tugevus on see, et oleme kahe jalaga maas. Nõrkus on see, et unistame vähe," usub OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Tänasest on meil Eesti Rohetehnoloogia Liit
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Äripäeva raadio rohetehnoloogiasaates "Cleantech" räägime värskelt loodud Eesti Rohetehnoloogia Liidust. Liit on loodud, et ühendada, toetada ja esindada rohetehnoloogia ettevõtteid, mis tegelevad keskkonda ja kliimat säästvate toodete, teenuste ja protsesside arendamise, kaubastamise, kasutamise, rahastamise ja muul moel toetamisega.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Urmas Sõõrumaa kinnisvarafirma palkas uue juhi Ülemiste Cityst
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvarafirma US Real Estate uueks juhiks saab Gert Jostov, kes vedas üle 15 aasta Technopolis Ülemiste arendusi, teatas ettevõte.
Eksperdid: infoturbestandard tõstab erasektoris teenuste kvaliteeti
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?
Lühendi E-ITS järgi tuntud Eesti infoturbestandardit peavad rakendama väga erinevad asutused ja ettevõtted. Kuidas see neid mõjutab?