29. november 2012 kell 4:25

ÄP: järelevalve nöögib ettevõtjaid

Veterinaar- ja keskkonnaamet esitavad kontrollide eest eelkõige väikeettevõtjaile üle jõu käivaid arveid – näide, et ärikeskkond kipub meil halvenema.

Äripäeva hinnangul on see järjekordne näide, et ettevõtluskeskkond Eestis kipub halvenema. Nii on muuhulgas Eesti juba mitu aastat langenud Maailmapanga koostatava ja 183 järjestava ettevõtluskeskkonna edetabelis pea kõigis kategooriates. Ka ajakirja Forbes koostatud äritegevuseks parima 141 riigi pingereas on Eesti tänavu langenud. Tõsi, Eesti on mõlemas endiselt edukas kolmandas kümnes, kuid muret teeb just langustrend.

Aga tagasi näite juurde. Nimelt saadavad erinevad ametid ettevõtjaid kontrollima ametnikke, kes korjavad selle eest teenustasu. Kannatajaks on eelkõige väike- ja keskmised ettevõtted, kellele pealesunnitud kulu on proportsionaalselt ehk suhestatuna oma tegevusest saadavasse tulusse väga suur. Ulatudes isegi tuhandetesse eurodesse, moodustab see suurtel firmadel vaid väikese protsendi või isegi promilli ettevõtte kogukäibest, kuid väikestel võib see ulatuda isegi kümnete protsentideni. Seejuures maksavad needsamad ettevõtjad edasi ka kõiki kehtestatud makse.

Ühelt poolt on mõistetav, et kontroll on eelkõige vajalik ettevõtjatele nõuete täitmiseks. Teisalt on imelik, et võimumonopoli teostamiseks korjatakse lisaks maksudele ka lisatasu. Seda enam, et nõuded on kehtestatud muuhulgas üldistes huvides, ühiskonna kaitseks. Veidi liialdades sarnaneb see olukorraga, kui politsei hakkaks kõik puhuvad kontrolli raames kõigilt sõidukijuhtidelt tasu nõudma. Või mupo küsiks tasu ka õigesti parkinud autojuhtide kontrollimise eest.

Õli valab tulle, et tasu on iseenesest kontrollimatu, kuna pole kehtestatud mitte näiteks kindla riigilõivuna, nagu näiteks notaris, vaid tunnitasuna. Mitu tundi kulub või mitu ametnikku objekti kontrollima saadetakse, on aga suures plaanis ettearvamatu. Veelgi enam, tegu on justkui topeltkaristusega. Esmalt makstakse ootamatu kontrollinõude eest. Kui aga kontrolli ei läbita või leitakse eksimus, on ametnikel võimalus ka ettevõtte tegevust pärssida.

Lisaks muule külvab selline maksustamine ka ebavõrdsust. Sellest, et tasud on märksa koormavamad väikestele võrreldes suurtega, kirjutasime juba ennist. Kuid ebavõrdsus on ka ettevõtluse erinevate harude vahel. Kus ühed on maksustatud lisaks üldistele maksudele ka erinevate tasudega ning teised mitte.

Üks teenustasusid pooldav argument on, et järelvalvetasude eesmärk on tagada sõltumatus riigieelarvest. Aga sama väidet saaks ju kasutada ükskõik mis teenuse puhul. Nii ei peaks ka turvalisus ja arstiabi sõltuma riigieelarvest. Ammugi haridus. Sama „loogikat” edasi arendades võiks ettevõtja nõuda maksude arvelt tasaarveldust juhul, kui ta mingit riigiteenust ei kasuta.

Teine argument kipub juba ametnikel valdavaks kombeks saama. Nimelt olevat normid kehtestanud Euroopa Liit. Aga Eesti ei ole mitte Liidu alam, vaid liige. Seega ei ole olemas eraldi euronorme. On vaid kehtivad normid. Kui nendega on probleem, peaks ametnikud leidma lahendusviisi, mitte põhjendusi lahenduse otsimisest loobumiseks. On see reeglite muudatus või mingit sorti kompensatsioonimehhanism, on juba järgmine arutluskoht.

Mingit lahendust on aga keeruline leida enne, kui probleemi eitamise asemel seda tunnistatakse.

Autor: 1185-aripaev

Hetkel kuum