Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Arvamus: äkki laenaksime?
Eesti pole siiamaani võlakirjaturult laenanud, aga vaadates, kui odavalt laenavad Läti, Leedu ja Soome, tekib börsitoimetaja Rainer Saadil küsimus: äkki võiks ka neid soodsaid tingimusi ära kasutada?
Novembri keskpaigas müüs Leedu valitsus 80 miljoni liti (24 miljonit eurot) eest 4aastase tähtajaga võlakirju, mille intress oli 2 protsenti. Detsembri alguses müüdi aastase tähtajaga võlakirju pisut alla 0,5 protsendi. Leedul on see õnnestunud, sest raha hind on praegu nii odav.Eurotsooni madalaim valitsussektori võlatase ning parem rahanduslik olukord annaks Eestile veel soodsamad laenutingimused kui Leedul ning kui praeguseid laenuintresse ja inflatsiooni arvestada, võidaks sellest ainult laenaja.
Kuid mille tarvis laenata? Kas investeerida seda palju arutletud ideedesse nagu infrastruktuur, haridus või hoopis mõni teine valdkond, mis leevendaks tööpuudust ning peataks inimeste väljavoolu?
Eesti inflatsioon on euroala suuremaid ning kui valitsus ei usu, et lähiajal tuleb deflatsioon, võib jääda soodne võimalus kasutamata. Maailma suurimad keskpangad peale USA keskpanga pole küll konkreetseid kuupäevi öelnud, mis ajani intressimäärad rekordimadalale jäetakse, kuid tõenäoliselt tuleb muutus majanduse paranedes. Samas on võlakirjade intressid madalaks läinud ning see soosib igati laenamist.
Ent kui kindlast eesmärki ei ole seatud, siis ainult odava raha pärast laenata ei ole ka mõtet laenata.