Küprose kriis plahvatas 16. märtsil ning järgnenud pooleteise nädala jooksul ringles maailma pressis kõige võimatumaid kuulujutte selle kohta, kuidas peatselt maksustatakse Küprose hoiused ühekordse maksuga, mille suurus varieerus erinevate kuulujuttude kohaselt seitsmest protsendist seitsmekümne protsendini, kirjutab vandeadvokaat Toomas Liiva.
Kommentaatorid valasid õli tulle, väites, et samasugune maks kehtestatakse tulevikus igal pool üle maailma. Juba avaldati internetis linke uudistele, et midagi sarnast valmistatakse ette Hispaanias ja Uus-Meremaal.
25. märtsil toimus pingelangus, saavutati kokkulepe ühelt poolt Küprose valitsuse ja teiselt poolt troika (koosseisus Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpank ja Rahvusvaheline Valuutafond) vahel, mille kohaselt EL annab Küprosele 10 miljardit eurot laenu, Küpros ise on aga sunnitud leidma ülejäänud osa, mille suurus kõigub 5,8-8 miljardi euro vahel (summa suurus sõltub sellest, kui palju kapitali oli vahepealsel ajal sealt põgeneda suutnud). Saavutatud kokkuleppe kohaselt on Küpros sunnitud konfiskeerima erinevatelt pankadega seotud huvigruppidelt raha, ent see toimub mitte hoiuste maksustamise, vaid pankrotimenetluse kaudu.
Toimuva mõistmiseks tuleb kõigepealt selgeks teha, mida tähendab termin "hoiustaja". Näiteks, kui mina annan sinule hoiule lusika, siis sa pead mulle kunagi tagastama sellesama lusika. Ent kui ma annan hoiule kümme riisitera (mis lusikasse parajasti ära mahuvad), siis sa ei pea tagastama tingimata neidsamu riisiterasid. Piisab, kui annad tagasi samas koguses samaväärseid riisiteri. Nii riis kui raha on liigitunnustega piiritletud asendatavad asjad. Kui ma annan sulle hoiule 10-eurose rahatähe, siis pead tagasi andma 10 eurot, nt kümne euromündi näol, mitte tingimata sama seerianumbriga 10-eurose kupüüri näol. See põhimõte on kirjutatud ka seadustesse. Võlaõigusseaduse § 896 ütleb, et kui asendatavad asjad antakse hoiule selliselt, et hoidja kohustub tagastama sama liiki, sama kvaliteediga ja samas koguses asju, eeldatakse, et asjade omand ja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko lähevad asjade üleandmisega üle hoidjale ning vastavalt kohaldatakse laenu kohta sätestatut. Kas panite tähele: omand läheb üle ja hoiulepingu asemel kohaldatakse laenulepingu sätteid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kui meie, raha hoiustajad, oleme tegelikult laenuandjad, siis mida sellest tuleb järeldada, võib lugeda edasi Äripäeva paberlehest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!