Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Äriregister ja notar peavad andmeid kontrollima
Ägedad reaktsioonid Äripäeva esmaspäevasele käibemaksu tasumisest jahmatavalt väikese hulga ettevõtete poolt tõendavad, et teema on oluline ja Eesti ärikultuuril kasvuruumi veel küllaga. Maksude aus maksmine on kõigi ettevõtjate huvides. Esiteks loob maksude maksmata jätmine ebaausa konkurentsieelise. Teiseks kahaneb saamata jäänud maksude tõttu riigi võimekus sellesama ärikeskkonna looja ja hoidjana, milles ettevõtjad tegutsevad.
Esmaspäevases juhtkirjas tegime ettepanekuid maksupetturitega võitlemiseks, millest enamik eeldab seadusemuudatusi või maksuameti ressursside senisest efektiivsemat kasutamist. Ent oma roll maksupettustega võitlemisel on ka äriregistril, mis ei kontrolli praegu kuigi täpselt talle esitatavaid andmeid. Leiame, et äriregistril peaks talle esitatavate andmete kontrollimisel olema praegusest palju aktiivsem roll, et välistada tankistide „sattumine“ firmade juhatustesse või omanikeringi, mille eesmärgiks ongi sageli just maksupettused. Samuti on põhjust soovida rohkem andmete kontrolli ka notaritelt.
Ettevõtte registreerimine on Eestis lihtne, selleks on kaks võimalust: kas e-äriregistri kaudu või notari abiga. Esimesel juhul on võimalik kõik nõutavad dokumendid digiallkirjastada, teisel juhul valmistab vajalikud dokumendid ette notar. Mõlemal juhul tuleb esitada loodava äriühingu andmed ja sidevahendid: omanike ja juhatuse liikmete nimed peavad olema õiged ja st nende kontaktid peavad olemas olema, st nende inimestega peab olema võimalik reaalselt suhelda. Ometi pole ei digiallkirjastamise nõue ega notari roll dokumentide vormistamisel välja juurinud tankistide kasutamise kommet. Tankistide kasutamise skeeme on Äripäev aastate jooksul kirjeldanud mitmeid. Tuntuim vahest on kütusepetturite „pesumasin“, millega võitlemist kirjeldas maksuamet paar aastat tagasi võitlusena mitmepealise lohega: ühe pea lööd maha, mitu kasvab asemele.
Kütuseturu „üheööliblikaid“ ja maksuvõlglasi iseloomustas tõsiasi, et firmade omanikud ja juhid vaevlesid rahahädas. Ahela viimase lüli moodustasid enamasti tankistid, kelle hulka kuulus nii taskuraha nimel musta töö tegijaid kui ka isehakanuid, kes lootsid maksupettuse abiga võlgadest lahti saada. Tankistide hulka kuulus ka töötuid, kellest osa ei saanud arugi, millele nad alla kirjutasid. Notari ülesanne aga ongi tagada, et inimene mõistab, millele allkirja annab.
Kütuseäri mustade skeemide paljastamisel nähtus ka, kui kiiresti võivad vahetuda firmade omanikud. Rohke välismaiste tankistide kasutamine oli võimalik suuresti seetõttu, et ei äriregister ega notarid uurinud välja, kas esitatud uute omanike või juhatuse liikmete omanike nimede taga reaalseid isikuid on, või kui ka on, siis missugune on nende taust. Levinud võte on ka võõrapärase nime transkribeerimine igakord pisut teistsugusel kujul, mis teeb nimele vastava isiku tuvastamise edaspidi veelgi keerulisemaks.
Kerge on öelda, et äriregistril ja notaritel pole küllalt ressursse sellise töö tegemiseks. Ent andmete esitajal ja kinnitajal peab siiski olema ka vastutus edastatavate ja kinnitatavate andmete eest. Äriregister küsib andmete vaatamise eest tasu ning ka notari teenus ei ole odav. Selle raha eest on meil õigus tahta, et esitatud ja kinnitatud andmed oleksid õiged ega aitaks omalt poolt kaasa ebaausa konkurentsieelise loomisele tankiste kasutavatele maksu- ja muudele petturitele.
Autor: 1185-aripaev
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.