• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,13
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,13
  • 24.05.13, 07:44
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eedo Kalle: suurem tootlikkus eeldab nutti, mitte rügamist

Tootlikkuse suurendamisel on kaks kuldreeglit: esiteks, tootlikkuse suurendamiseks tuleb olemasolevate üldtingimuste tootlikkuse mikrotegurid ja otsida nende reserve, teiseks: teeme paremini, odavamalt, kiiremini õiget toodet, kirjutab TTÜ dotsent Eedo Kalle.
Näiliselt on see lihtne, tegelikkuses aga tekib hulk keerulisi põhimõttelisi küsimusi. Nt kas kallima toodanguga saavutatud tootlikkus on ikka sisuliselt tootlikkuse kasv, sest samal ajal ei pruugi ressursside (materjalid, energia jm) naturaalne erikulu toodanguühikule väheneda. Siin avaldub vastuolu tootlikkuse rahalise (väärtuselise) ja naturaalse mõõtmise (käsitluse) vahel ning toodangu (teenuste) hinnad esinevad mitte kui sisuline, vaid näivtegur tootlikkuse tõstmisel.
Soovitav on ettevõtetes evitada tootlikkuse kasvu terviklik juhtimissüsteem, mis haarab ja seob tootlikkuse iteratiivse juhtimistsükli kõik elemendid (mõõtmine, hindamine ja analüüs, prognoosimine ja plaanimine, tootlikkuse tõstmise programmi elluviimine, tootlikkuse mõõtmine jne). Selliseid juhtimissüsteeme on Lääne ettevõtetes rakendatud juba ammu, meie võimalusi komplitseerib ettevõtete väiksus (93% on vähem kui 10 töötajaga mikroettevõtted). Seejuures tuleb arvestada suundumusega nn uue majandusmudeli poole, kus määravaks on innovatsioon, paindlikkus ning riskivalmidus kiirete ja sagedaste muutuste tingimustes.
Eedo Kalle teistest ettepanekutest loe tänasest Äripäeva paberväljaandest.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 6 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele