Veenev strateegia tekitab usaldust

Alates viimase majandussurutise algusest on palju kirjutatud usalduse olulisusest ja selle kaotusega kaasnevast doominoefektist. Ka Kreeka ja Küprose “päästmise” näol on peamiselt tegu usalduse säilitamise aktsiooniga euro ja Euroopa Liidu suunas. Samuti on lood äris: kui ettevõte kaotab klientide ja/või äripartnerite usalduse, ei pruugi lõpp olla kaugel.

Olulisne usalduse allikas on tähendusrikka ja tõese info kättesaadavus. Jah, majandusaasta aruanded on avalikud, aga mil määral on nende numbrid ja mõõdikud struktureeritud ja kas potentsiaalsete investorite ning koostööpartnerite jaoks on arusaadav, mis on ettevõtte siht ja kuidas selle suunas liigutakse? Veelgi enam, tihtipeale ei tea isegi paljud ettevõtete võtmetöötajad suurt midagi ettevõtte strateegiast ega sellest, kuidas tema enda igapäevane töö sellega suhestuma peaks. PwC korraldatud Coloplasti eksperimendi käigus tutvustati kahele finantsanalüütikute rühmale ühe Taani firma majandusaasta aruandeid nõnda, et ühest komplektist olid eemaldatud kõik “pehmed” mõõdikud, st mittefinantsinfo. Ainult “kõvadele numbritele” ligipääsu omavatest investoritest soovitas 80% firma aktsiad maha müüa, täit infot omanud analüütikuist soovitas 60% aktsiaid juurde osta.

Investorid ja huvigrupid soovivad informeeritud otsuste tegemiseks saada rohkem infot, eriti selle kohta, kuidas ettevõtte majandustulemused haakuvad ettevõtte strateegiliste eesmärkidega, aga ka sellest, et millistest tähtsamatest eesmärkidest on ettevõte pidanud oma strateegia nimel loobuma.Ettevõtetele tähendab strateegia formuleerimine ning kogu muu tegevuse strateegiale allutamine suurt ühekordset pingutust ja ka hilisemat aja- ja ressursikulu, ent see tasub end ära: keegi pole ju öelnud, et usalduse võitmine on lihtne.