Bigbanki juht: skeptikud sunnitud mütsi sööma

Artikkel

- Arvamused
- Kaido Saar
- 16. september 2013 kell 7:31
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Bigbanki juht: skeptikud sunnitud mütsi sööma
Järgmisel aastal täitub 10 aastat Eesti liitumisest Euroopa Liiduga ja (juba) kolm aastat rahaliiduga ühinemisest. Üheksas Euroopa riigis tegutseva krediidiasutuse juhina näen nii euroliidu kui euroraha väga selget positiivset mõju meie ettevõtetele ja majandusele, kirjutab Bigbanki juhatuse esimees Kaido Saar.
Need kaks sündmust on Eesti lähiajaloos olulisimad, kuid tekitasid ka enim avalikku diskusiooni ja kõhklusi. Mõlema ühinemise eel oli palju skeptikuid. ELiga liitumiseks korraldatud rahvahääletus lõppes tulemusega 66% vs 33% liitumise kasuks. Euroopa ühisraha euro kasutuselevõtu pooldajate ja vastaste suhe oli erinevate küsitluste järgi sarnane.
Skeptikute peamised argumendid ajas muutusid: kui 2003. aastal räägiti iseseisvusest loobumisest ja suurest bürokraatiast, mis summutab edasimineku, siis euro puhul puudutasid vastuargumendid juba sisulisemaid majandusküsimusi ja rahaliidu tugevust.
Eesti üksi ei oleks täna samasugune. Raske on näha mingeidki eeliseid, mis meil tekiksid euroliidust kõrvale hoides. Eesti tootmisettevõtetel oleks keerulisem eksportida, inimeste liikumine piiratud ja meie majandus lehviks üleilmses tõmbetuules. Ka BIGBANKil oleks oluliselt keerulisem tegutseda välisturgudel ja sealsed kliendid ei võtaks “võõrast” pooltki nii hästi vastu.
Kindlasti on see nutikate ja sihikindlate Eesti ettevõtjate jaoks muutnud piirid oma toodete müügil oluliselt suuremaks. Ükskõik millise ettevõtte jaoks on välisturgudele laienemisel EL tohutu potentsiaaliga – saades isegi väikse turuosa mõnes suuremas Euroopa riigis, on see meie ettevõtete jaoks märkimisväärne.
Euro tulek avaldas olulist positiivset mõju ka Eesti finantssektori usaldusväärsusele. Ühelt poolt oli selleks ühisraha kasutamisest tulenev lihtsus, selgus, läbipaistvus ja väiksemad kulud; teisalt aga spekulatsioonide kadumine Eesti krooni ja selle kursi devalveerimise ohtude üle.
Kõhklusi, kas euroopalik riigivalitsemine on jätkusuutlik, on üleval tänagi. Euroopa konkurentsivõimelisuse vähenemine võrreldes muu maailmaga on fakt. Kutsun siiski üles säilitama nendest teemadest rääkides külma pead. Kriitikat ja diskussioone tuleb ainult tervitada, kuid tänases infoühiskonnas, kus iga arvamus võib levida minutitega üle maailma ja uudise edukust mõõdetakse klikkidega, peab igaüks ise olema filter, mis eraldab analüüsi muust mürast.
Euroopa majanduse tuleviku osas kõlavas ebakindluses on ka positiivset: see sunnib nii inimesi kui ettevõtteid olema leidlikud, efektiivsed ja töökad, ehk loob eeldused majanduse uueks arenguhüppeks. Muutus ei tule üleöö, kuid jõuab erinevas tempos kohale igasse Euroopa nurka.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Pangandus
- Makromajandus
Hetkel kuum