Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik võib olla parem peremees

    Ei saa öelda, et riik on alati halb omanik, leiab riigikogu majanduskomisjoni liige Arto Aas (RE).

    Suur osa riigile kuuluvatest äriühingutest on Eesti kõige väärtuslikumad ja mainekamad tööandjad. Mitmed neist on kõrge konkurentsivõime ja õnnestunud äristrateegiatega kujunenud oma  valdkonna liidriteks, kellele edukust hinnatakse ka väljaspool Eesti piire. Seetõttu oleks ülekohtune ja ebatäpne väita, et riik on alati halb omanik.
    Loomulikult saab ettevõtete juhtimist muuta paremaks, aga pigem eeldab see evolutsioonist  arengut, mitte revolutsiooni. Erkki Raasukese mõttepaber riigi äriühingute valitsemise efektiivsemaks korraldamiseks toetab valitud suunda.  Riigi kui halva omaniku kuvand oli kindlasti täpne 90. aastatel. See õigustas ja motiveeris erastamist, mille üldises edukuses pole põhjust ka täna kahelda.
    Muidugi tehti ka vigu. Oleme saanud õppetunni, et kriitilise tähtsusega taristut kontrolliv eramonopol on isegi kehvem omandivorm kui riiklik monopol. Samuti oleks viga eksperimenteerida ettevõtetega, millest sõltub Eesti riigi rahvuslik julgeolek. Hinnates äriühingu edukust müügitulu, rahavoogude või kasumlikkuse järgi, võib rahuliku südamega väita, et valdav enamus riigile kuuluvaid ettevõtteid on hästi juhitud.  Nende edukust hinnatakse ja see soosib stabiilsust. Samas ei näe ma ühtegi takistust, miks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei võiks Raasukese ideede põhjal praktilisi samme edasi astuda.
    Riigi osalus- ja dividendipoliitika täpsem sõnastamine ning nõukogude moodustamise protsessi täiustamine ei nõua suuri rahalisi vahendeid. Majandusministeerium kui suurim äriühingute osaluste koondaja võiks näidata initsiatiivi ka äriühinguid nõustava kompetentsikesksuse loomisega. Kui see initsiatiiv õnnestub ja majanduslik kasu on märgatav, siis ühinevad sellega ka teiste ministeeriumite kontrollitavad äriühingud.
    Olen ikka seda meelt, et riik ei vaja kõigis ettevõtetest 100protsendilist osalust. Ka vähemusosaluste börsile viimine turgutaks kapitaliturge, rõõmustaks kodumaiseid pensionifonde ja aitaks kaasata ettevõtetesse täiendavat kompetentsi. Iga riigile kuuluv äriühing peaks olema juhitud nii läbipaistvalt ja professionaalselt, et tema avalik noteerimine oleks võimalik aasta jooksul ette valmistada. 
    Omaette probleem on see, et hästi kapitaliseeritud ja stabiilsete rahavoogudega kindlustatud monopoolsetel äriühingutel tekib kiusatus laieneda vabale turule. Ristsubsideerimine ja vaba konkurentsi  solkimine ei käi aga kokku liberaalse turumajanduse ega Euroopa Liidu siseturu reeglitega. Siinkohal on kriitilise tähtsusega turu järelvalvet teostava konkurentsiameti võimekuse tõstmine ja täieliku sõltumatuse tagamine majandusministeeriumist, kelle haldusalasse kuuluvad nii riiklikud monopolid kui konkurentsiamet ise. 
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Anu-Mall Naarits: dialoog tehisajuga – Eesti sport vajab innovatiivset andmepanka
Kui investeeriksime spordiandmete panka saaksime oma SKP kasvatamiseks kasuliku mootori, kirjutab spordiinnovatsiooni teemal tehisintellektiga nõu pidanud Anu-Mall Naarits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kui investeeriksime spordiandmete panka saaksime oma SKP kasvatamiseks kasuliku mootori, kirjutab spordiinnovatsiooni teemal tehisintellektiga nõu pidanud Anu-Mall Naarits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Väljaspool börsi laiub suur ja salapärane maailm
Investeerimisel on enim levinud varaklass võlakirjad ja aktsiad, kuid on olemas ka selline üldine varaklass nagu alternatiivsed investeeringud.
Investeerimisel on enim levinud varaklass võlakirjad ja aktsiad, kuid on olemas ka selline üldine varaklass nagu alternatiivsed investeeringud.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Rüütsalu sookvootidest: naised peaksid end ise üles andma
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Sõda Ukrainas viis raudteedelt veerandi veostest
Kaubavedudele kehtestatud sanktsioonid kärpisid möödunud aastal oluliselt kaubamahtu nii sadamates kui raudteedel.
Kaubavedudele kehtestatud sanktsioonid kärpisid möödunud aastal oluliselt kaubamahtu nii sadamates kui raudteedel.

Olulisemad uudised

Väidetav luurepall tegi Hiina ja USA suhted teravamaks USA tulistas luurepalli alla
USA õhuruumis ringi seiklev õhupall on ameeriklastes tekitanud muret julgeoleku üle ja jõudnud mõjutada Washingtoni ja Pekingi niigi hapraid diplomaatilisi suhteid.
USA õhuruumis ringi seiklev õhupall on ameeriklastes tekitanud muret julgeoleku üle ja jõudnud mõjutada Washingtoni ja Pekingi niigi hapraid diplomaatilisi suhteid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.