• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,14%39 706,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,09
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 225−0,14%39 706,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,09
  • 26.11.13, 06:14
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Testime sookvoodid poliitikas järele

Euroopa parlamendi hiljuti ühemõtteline toetus sookvoodi rakendamisele börsiettevõtete juhtorganis aastaks 2020 ei tähenda veel täielikku kindlust, et kvoodid on tulevase Eesti reaalsus – kuid tõenäoliselt nad mingis vormis rakenduvad. Seetõttu oleks kasulik läbi mõelda, mida on meil sellest võita ja mida kaotada.
Äripäev paneb ette sookvoodid Eestis poliitikas läbi testida, enne kui nendega ettevõtlusmaailma kallale minna. Loogika on lihtne: kui mehi ja naisi on ühiskonnas enam-vähem võrdselt, siis peab neid enam-vähem võrdselt seisma ka otsuste langetamise juures. See suurendab otsuste legitiimsust ning harjutab ühiskonda mõttega, et naiste kuulumine võimu juurde on normaalne. Kui poliitika kaudu selgub, et kvoodi rakendamise tulemused on head, st poliitikategemise kvaliteet paraneb, siis võiks kvoodikogemust börsiettevõtete juhtorganite peal rakendada.
Oleme toimetuses ikka olnud veendumusel, et mida vähem on riiklikke regulatsioone, seda parem. Usume, et turg saab ise enda reguleerimisega hakkama ning et riigi roll peaks piirduma kasvu soosiva ettevõtluskeskkonna soosimisega.Oleme ka harjunud uskuma, et ettevõtlusmaailm on olemuselt ratsionaalne: eks näidake ettevõtjat, kes keelduks kasumi teenimisest, jättes firma juhatusse palkamata tõelise tegija lihtsalt selle pärast, et ta on naine!
Täna lehes oma seisukohti avaldavad ettevõtjad kõigutavad omas äärmuslikkuses seda ratsionaalsuse eeldust. Merko Ehituse nõukogu esimehe Toomas Annuse ja Tallinki nõukogu esimehe Toivo Ninnase arvamusavaldused võiksid mõjuda meelelahutusliku kurioosumina, kui tegemist poleks ettevõtjatega, kelle arvamust tähele pannakse, kelle järgi oma arvamust kujundatakse.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Aga vaatame korra tõsiasjadele näkku. Eesti valitsuses on vaid üks naisminister. Eesti 101liikmelises riigikogus on 22 naist. Eestis on vaid üks börsiettevõte, milles „tulevikuproportsioon“ juba praegu täidetud: Baltika Groupi nõukogu kolme meesliikme kõrval on kaks naist. Eesti sooline palgalõhe on Euroopa suurim. Mehed saavad Eestis naistest rohkem palka isegi erialadel, mida traditsiooniliselt meeste töödeks ei peetagi, samas on kõrgharidusega naisi oluliselt rohkem kui mehi. Teha nägu, et sooline palgalõhe ja naiste vähene esindatus poliitika- ja ettevõtlusilma tipus  on ainult naiste endi tagasihoidlikkuse süü, on kas naiivne või silmakirjalik.
Probleem niisiis on – kas kvoot on selle parim ravi, see võiks poliitilise kogemuse kaudu selguda. Eesti eurosaadikud hääletasid igatahes in corpore selle poolt, et börsifirmade nõukogudes tulevikus rohkem naisi oleks. Kui säärast üksmeelt ilmutataks ka poliitilise sfääri puhul, oleks üksnes kiiduväärt.EK õigusvolinik Viviane Reding on öelnud, et talle endalegi ei meeldi kvoodid, küll aga meeldib see, mida kvoodid teevad, st nende mõju. Võime meiegi siin Eestis avastada, et kvoodivastasuse taga peitub rohkem emotsioone ja vähem ratsionaalseid argumente. Pealegi, arukas on kvoote käsitleda ajutise nähtusena. Kui naiste kuulumine valitsuskabinetti ja börsifirmade nõukogudesse on saanud iseenesestmõistetavaks, ei ole ka enam mingit tarvidust seda kvootidega reguleerida.
 
Autor: 1185-aripaev

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 23 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele