29.11.13, 07:36

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Allhankijast nutikaks spetsialiseerujaks

Eesti jaoks on eelolevatel aastatel lakmustestiks nutikas spetsialiseerumine. See näitab, kas suudame ettevõtluse arengus teha järgmise hüppe, toetades suurema potentsiaaliga valdkondi rohkem. Meiesuguse väikese riigi puhul võib tugevus väikses nišis luua juba olulise mõju, kirjutab Arengufondi majandusekspert Kristjan Lepik.

Kristjan Lepik

Eesti majanduslik areng viimastel kümnenditel on olnud edukas. Kuid selle edu peamine tegur on see, et oleme olnud väga hea allhankepartner lääneriikidele. Eestlased on töökad, meie keskkond on usaldusväärne ning näiteks Skandinaavia ettevõtetel on olnud üsna ratsionaalne otsus lihtsamat tootmist osaliselt siin teha.

See mudel ei saa aga olla Eesti järgmise 15 aasta edulugu. Palkade kasv on meil ilmselt kiirem kui lääneriikides ja seetõttu konkurentsieelis lihtsama töö tegemiseks väheneb. Selle tasakaalustamiseks peame üha rohkem suutma ise targemalt töötada - olla rohkem ise loojad ja leiutajad, mitte teiste tellimuste täitjad.

Nutika spetsialiseerumise analüüsi alustati Eestis mullu, esimeses faasis valiti suurema potentsiaaliga valdkonnad. 2013. aasta keskpaigaks valmis kitsaskohtade analüüs - millised on nendes valdkondades täpsemad vajalikud tegevused, mis tooksid lisandväärtuse kasvu. See on väga oluline aspekt, et nutikaks spetsialiseerumiseks ei loeta mitte suurema potentsiaaliga valdkondi, vaid just nimelt neid tegevusi, mis kitsaskohti peaksid leevendama.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Praegu käib analüüsi kolmas faas, kui Arengufond aitab ministeeriumitel struktureerida täpsemaid meetmeid nutika spetsialiseerumise osas. Töös on hulk huvitavaid aspekte. Kuidas tagada IT-sektoris piisava hulga töötajate olemasolu järgneval kümnendil? Kuidas pöörata meditsiinsektori kompetentse ka edukateks äriprojektideks? Millised on vajalikud sammud, et Eestis loodaks rohkem idufirmasid? Seega on töö liikunud suuremalt väiksemale ning analüüs läinud järjest detailsemaks.

Arengufondi majandusekspert Kristjan Lepik tõdeb, et teoreetiline arutelu nutika spetsialiseerumise vajalikkuse üle on kindlasti oluline, kuid ratsionaalselt võttes on seda meile igal juhul vaja, sest see on ühtlasi Euroopa Komisjoni eeltingimus struktuurfondide rahastuseks. Loe pikemalt tänase Äripäeva paberlehes.

Kristjan Lepik

Seotud lood

Järjepidevad investeeringud ja nutikas strateegia on muutnud Stako Diler OÜ oluliseks tegijaks nii koduturul kui rahvusvahelisel areenil.

02.07.25, 10:36

Stako Diler OÜ: suured visioonid, suured masinad ja Eesti tööstuse tulevik

Enimloetud

Uudised

01.07.25, 11:02

USA süüdistab 10miljardilise meditsiinipettuse tegemises ka eestlasi

Saated

30.06.25, 16:02

Kristjan Liivamägi: eestlast ootab ees karm kohanemine

Uudised

01.07.25, 15:30

Maksukuriteos süüdistatav ettevõtja määras endale priske dividendi

Juhtkiri

01.07.25, 08:08

Coop Pank käitus heal juhul liiga ahnelt

Majandustulemused

01.07.25, 14:02

Bolti kahjum ületas 100 miljoni euro piiri

Asutajate firmad maksid miljoneid dividende

Uudised

01.07.25, 13:39

Reformierakond meelitas linnapeaks mitut tuntud ärimeest

Viimased uudised

Saated

02.07.25, 14:22

Eestit võib varsti tabada sotsiaalmeedia spetsialistide üleküllus

Saated

02.07.25, 14:17

Ajakirjanik: Tallinna linnavõim laguneb, aga mitte enne laulupidu

Uudised

02.07.25, 14:13

Eraandmed ja andmepõhine aruandlus. “Suur osa ettevõtteid ei kasuta andmete potentsiaali”

Börsiuudised

02.07.25, 14:07

Taavi Ilves: Nvidia on küll huvitav, kuid kasvu otsin järgmiselt lainelt

Saated

02.07.25, 14:00

Kaikamehest sai päris juht: inimestega tuleb tundlikult ümber käia

Uudised

02.07.25, 13:54

Hillar Teder Ukraina sanktsioonidest: Eesti ei kaitse oma ettevõtet välismaal

Saated

02.07.25, 13:26

Aiapidaja õudusunenägu: spetsialist selgitab, kuidas saada jagu teetigudest

Uudised

02.07.25, 12:48

Tallinna valitsejad võtsid tehtut kokku ja heitsid varju Sõõrumaale

Ukrainas äri ajada on lihtsalt võimatu, ütles Urmas Sõõrumaa, kellel oli kunagi Ukrainas turvafirma.

Hillar Teder Ukraina sanktsioonidest: Eesti ei kaitse oma ettevõtet välismaal

JMV autosalong asub Tallinnas Ülemiste linnakus.

Maksuamet: JMV kliendid ühegi panga kliendiks ei kõlba

Erakonna Isamaa nimekirja kuuluv abilinnapea Kristjan Järvan (vasakul) ja sotsiaaldemokraadist linnapea Jevgeni Ossinovski.

Tallinna valitsejad võtsid tehtut kokku ja heitsid varju Sõõrumaale

Hillar Teder Ukraina sanktsioonidest: Eesti ei kaitse oma ettevõtet välismaal

Siiani on Eestis tegutsevad suurpangad pidanud hinnasõda investeerimisel rakenduvate tehingutasude üle.

SEB astus järgmise sammu alustavate investorite püüdmiseks

Morten Wierod tegi ABBs suure karjääri, olles muu hulgas erinevate üksuste juht ning töötades neli aastat Hiinas.

Globaalse suurtööstuse tippjuhi nõuanne Eesti juhtidele: tasub olla paranoiline

Seakatkuga pihta saanud farmi juht: suurim oht tuleb Lätist

Siiamaani on 97,97% Air balticust Läti riigi käes.

Lufthansa sai loa Air Balticu osaluse ostuks

Sõjas Ukraina pingutab rohepöördega

Numeri juhtiv maksukonsultant Peep Kalamäe sõnul on oluline, et ettevõtted dokumenteeriksid laenutehinguid korrektselt ning järgiksid turutingimusi – see aitab vältida vaidlusi maksuhalduriga ja võimalikku täiendavat maksukoormust.

Ettevõtte antud laenud võivad kätkeda ohtlikke maksuriske

Dollari tugevale langusele vaatamata olen 2025. aasta algusest alates portfelliga taas plussis ning ootan sellele lisa.

Portfell taas plussis – kuus kuud turbulentsi, aga strateegia toimis

USA suurimad indeksid sulgusid erisuunaliselt, Dow Jones kerkis tervishoiu toel

Teises kvartalis vähenes jaemüük Eestis 5%.

Apranga jaemüügi langus Eestis süvenes

Liitintressi kalkulaator: arvuta, kuidas investeerimisportfell ajaga kasvab

Föderaalreservi esimees Jerome Powell soovib oma järeltulijale jätta hästi toimiva majanduse.

Powell ei välista juulikuist intressikärbet

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 14 p 19 t
Toimumiskoht:
Tallinn