• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti peab minema üle demokraatiale 2.0

    Eesti tulevase edu nimel on kätte jõudnud aeg meie demokraatia ajakohastada 2500 aasta võrra. Kõik tehnoloogilised eeldused selleks on olemas, vaja on vaid tahet, kirjutab Danske Capitali riskijuht Ivo Karindi.

    Demokraatia algusaegadel ei olnud internetti ega kiiret transporti. Toona oli vältimatu, et rahvaesindajate valimised toimusid perioodiliselt, sest ühiskonna kui terviku sisend valitsemisse polnud reaalajas võimalik. Nüüdne tehnoloogia võimaldab nii ülikiiret infovahetust kui ka suurte andmehulkade töötlust, mis teeb võimalikuks silmapilkse tagasiside ühiskonna juhtimisse. 
    Samas arvestab ühiskonna juhtimise mudel endiselt sisendina kodanike poolt vaid valimistega teatud arvu aastate tagant. Tulemuseks on rahulolematu ühiskond, kus valitud ei ole kohustatud arvestama valijate arvamusega kuni järgmiste valimisteni.
    Maailmas üha tugevamalt kanda kinnitav suundumus demokraatia 2.0 võimaldab kõigil kodanikel panustada ühiskonna juhtimisse ja otsuste tegemistesse igal ajahetkel. Kõik arutluse all olevad teemad on alati avatud kogu üldsusele ning iga ühiskonna liige võib igas küsimuses oma sisendit ja tagasisidet anda. Samuti endale igal ajahetkel esindajaid ja ametnikke valida ning neid vajaduse korral tagasi kutsuda.
    Seaduse järgi omab iga Eesti kodanik hääleõigust. Olemas on elektroonilised isikutuvastamise võimalused ja e-hääletamise kanalid. Ühiskonna juhtimise kaasajastamiseks on vaja veel vaid iga kodaniku sisendi ja tagasiside andmise ning hääleõiguse kasutamise võimaldamist igal ajahetkel. Samuti tuleb luua võimalus, et mis tahes küsimuses saab inimene endale esindaja määrata või teda tagasi kutsuda. See kõik on tehniliselt meie e-riigi jaoks käkitegu.
    Peamine vastuargument avatud demokraatiale 2.0 on see, et riigivalitsemine ei ole stabiilne, kui esindajaid saab igal ajahetkel tagasi kutsuda. Tegelikult ei ole riigivalitsemine stabiilne olukorras, kus otsuste tegemine ei ole kooskõlas üldsuse tahtega või moraalinormidega. Esindajad, kes kuulavad ära oma valijad ning arvestavad nendepoolse sisendiga tarkade ja õiglaste otsuste tegemisel, jäävad kindlasti aastateks valituks.
    Samas esindajad, kes leiavad, et nende kohustused ühiskonna ees piirduvad vaid ühekordse reklaamiga bussipeatustes, vahetataks operatiivselt välja. Pärast suhteliselt lühiajalist “paikaloksumise” perioodi jääks sõelale tark, õiglane ja moraalne valitsus ning jätkaks sealt edasi stabiilselt.
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Hirm kalli jõuluprae ees on pigem vaataja silmades
Hindade tõus on praeguses keskkonnas paratamatus, majandus kasvab ja kasvavad ka sissetulekud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Hindade tõus on praeguses keskkonnas paratamatus, majandus kasvab ja kasvavad ka sissetulekud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sendipidude nõutuim artist Rahakratt hullutab masse
Eesti üks armastatumaid rahablogijaid Rahakratt avaldas nipid, kuidas palka juurde norida, pangaonudelt laenuintressi alla tingida ja rotina vetsu minnes sealt miljonärina väljuda.
Eesti üks armastatumaid rahablogijaid Rahakratt avaldas nipid, kuidas palka juurde norida, pangaonudelt laenuintressi alla tingida ja rotina vetsu minnes sealt miljonärina väljuda.
USA sätib plaani, et takistada Venemaa sissetungi Ukrainasse
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden valmistab ette samme, et Vladimir Putini juhitaval Venemaal oleks raske hõivata Ukraina, vahendab Reuters.
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden valmistab ette samme, et Vladimir Putini juhitaval Venemaal oleks raske hõivata Ukraina, vahendab Reuters.
November oli Tallinna lennujaamale oodatust parem
Novembris läbis Tallinna lennujaama 164 126 reisijat. Võrreldes pandeemiaeelse tasemega on nõudlus alates märtsist järk-järgult taastunud, jõudes novembrikuus 68% juurde tavapärasest mahust. Regulaarlendude keskmine täituvus oli novembris 58%, teatas lennujaam.
Novembris läbis Tallinna lennujaama 164 126 reisijat. Võrreldes pandeemiaeelse tasemega on nõudlus alates märtsist järk-järgult taastunud, jõudes novembrikuus 68% juurde tavapärasest mahust. Regulaarlendude keskmine täituvus oli novembris 58%, teatas lennujaam.