Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sester: kummitempel ei lükkaks seaduseelnõu tagasi

    Paari aasta eest saatis valitsus riigikogu rahanduskomisjoni eelnõu, mille puhul ei osanud nutta ega naerda: alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, Eesti Haigekassa seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu, kirjutab komisjoni esimees Sven Sester (IRL).

    Saime rahanduskomisjonis aru, et selle eelnõu alateemad on seotud kohe-kohe vastuvõetava riigieelarvega ning mõjutavad selgelt nii kulude kui ka tulude poolt. Samas tõdesime, et meil pole kompetentsi tegeleda kunstliku viljastamise temaatikaga ning ega prokuratuuriseaduski polnud meie komisjoni tavapärane teemaplokk.
    Lahutasime eelnõu osadeks, andsime igale valdkonnakomisjonile vastavalt oma oskusteabele eelnõu tükid arutada, saatsime valitsusele märgukirja, et selliseid asju rohkem ei juhtuks. Tükid said eraldi seadusteks ja riigieelarvegi vastu võetud. Pärast märgukirja pole valitsus rohkem enam kobarseadusi saatnud.
    Aeg möödus ja eelarvega seoses ilmnesid uued probleemid. Nüüd tulid eelnõud eraldi, aga 24. tunnil. Eriti teravalt tõusetus teema tänavu. Vaid mõni kuu enne uue eelarveaasta algust laekus rahanduskomisjoni viis valitsuse algatatud eelnõud, mis peaksid jõustuma järgmise aasta 1. jaanuarist. Nende hulgas ka mahukas ja põhjalikku debatti eeldav riigieelarveseaduse eelnõu ehk nn baasseadus, mis kujutab endast konstitutsioonilise seaduse reformi, uut tervikteksti, sh parlamendi pädevusi puudutavate sätete ümberkirjutamist.
    Ettevõtlusega seotud inimesed teavad aga veel paremini nn firmaautode käibemaksu teemadega seotud eelnõusid, mis järgisid sama käekirja – tulid kiirelt ja nõudsid kohest jõustamist. Rahanduskomisjoni 3,5tunnisel avalikul istungil autodega seonduvat käibe- ja erisoodustusmaksu poliitikat lahates ning kümne ettevõtlusorganisatsiooni küsimustest pakatavaid nägusid vaadates said kõik komisjoni liikmed ühtemoodi aru, et see eelnõu oli parlamenti saabunud liiga tormakalt.
    Huvigrupid olid ärritunud, kaasamine olematu, küsimusi rohkem kui vastuseid. Ja isegi kui idee on õige ja õiglane maksuaugu vähendamise kontekstis, ausa ja võrdse ettevõtluskeskkonna loomise mõttes ning riigieelarvesse raha laekumise näol, peab see ka näima õiglane. Nii see ei olnud.
    Mis siis ikka. Lahutasime eelnõust läbirääkimata ja rohkelt küsimusi tekitava osa ning palusime rahandusministeeriumil teemaga veel tegeleda. Märgukirjas valitsusele juhtisime tähelepanu kiirustamisele. Ning jälgime edasi, et parlamenti tuleks tulevikus korralike mõjuanalüüside ja piisava ajavaruga seaduseelnõud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
SAF Tehnika kasum kasvas aastaga poole võrra
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Poolaasta maksutulu kasvas 16%
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
Välisturistid kulutasid Eestis rohkem kui eestlased välismaal
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.