Indrek Peterson • 20. detsember 2013 kell 4:40

Peterson: madalam hind tagab soodsama tulemuse

16. detsembri Äripäevas väljendas rahandusministeeriumi esindaja üllatust ehitusettevõtjate liidu arvamuse üle, et mõistlik on valida ehitustööde riigihanke võitja madalaima hinna alusel, mitte majanduslikust soodsusest lähtudes.

  Liit ei sea kahtluse alla riigihangete direktiivist tulenevat üldist suunda, mis on majanduslikult soodsama lahenduse saavutamiseks ka muude hindamiskriteeriumite kehtestamine. Kuid mis puutub ehitustööde riigihangetel madalaima hinna kriteeriumi asemel majandusliku soodsuse kriteeriumite rakendamisse, siis ehitustööde riigihangete puhul on reeglina otstarbekas rakendada just madalaima hinna kriteeriumit – välistades aga seejuures alapakkujate (põhjendamatult madala hinnaga pakkujad) võitjaks kuulutamise.

 Kui ehitustööde riigihangetel on tagatud aus konkurents, kui hanked on professionaalsel tasemel ette valmistatud, kui hanketingimused, tellija eesmärk ja hankeobjekt on üheselt määratletud, siis on pakkumuste tulemusena saavutatav madalaim hind ka tellijale majanduslikult soodsaim lahendus.

Ehitustööde riigihangetel pole suurim probleem mitte madalaima hinna kriteerium, vaid hangete ebaprofessionaalne ettevalmistus ja vajaliku kompetentsi puudumine paljudel riigihankijatel.

Kui eeldada, et ehitustööde riigihanke aluseks on võetud professionaalselt koostatud ja nõuetele vastav ehitusprojekt ning riigihankijal on ehitustööde riigihanke korraldamiseks vajalik pädevus ja ka piisav tahe riigihanget heast tavast lähtudes nõuete kohaselt korraldada, siis peab ta olema suuteline hanke ettevalmistamisel määratlema tellija eesmärgi, hanke töövõtulepingu tingimused, soovitud kvaliteeditasemete kirjeldused, tööde tähtaja ning pakkujatele esitatavad majanduslikud kriteeriumid ja pädevusnõuded.

Kui hankija (tellija) teab, millist eesmärki ta soovib saavutada, millises kvaliteedis ja millise tähtajaga, siis saab ainuke reaalselt võrreldav kriteerium ehitustööde riigihanke puhul olla pakkumuse hind, mis tagab professionaalselt ettevalmistatud riigihanke puhul reeglina ka majanduslikult soodsama tulemuse.

Selleks, et riigihangete olukorda paremini teadvustada, peame hakkama rääkima probleemidest nende õigete nimedega ja keskenduma riigihangete seaduse mõistes mitte niivõrd tagajärgedele, vaid põhjustele, mis neid tekitavad.

Põhjused, mis ehitusettevõtjatele riigihangetel kõige rohkem „peavalu“ valmistavad, on seotud pigem ebaausa konkurentsiga, mille tulemuseks on paljudel juhtudel alapakkumised, mis omakorda päädivad hankelepingute ennetähtaegse ülesütlemisega, maksupettustega, alltöövõtjatele maksmata jätmisega vms.

 

Hetkel kuum