Peterson: madalam hind tagab soodsama tulemuse

Kui eeldada, et ehitustööde riigihanke aluseks on võetud professionaalselt koostatud ja nõuetele vastav ehitusprojekt ning riigihankijal on ehitustööde riigihanke korraldamiseks vajalik pädevus ja ka piisav tahe riigihanget heast tavast lähtudes nõuete kohaselt korraldada, siis peab ta olema suuteline hanke ettevalmistamisel määratlema tellija eesmärgi, hanke töövõtulepingu tingimused, soovitud kvaliteeditasemete kirjeldused, tööde tähtaja ning pakkujatele esitatavad majanduslikud kriteeriumid ja pädevusnõuded.

Kui hankija (tellija) teab, millist eesmärki ta soovib saavutada, millises kvaliteedis ja millise tähtajaga, siis saab ainuke reaalselt võrreldav kriteerium ehitustööde riigihanke puhul olla pakkumuse hind, mis tagab professionaalselt ettevalmistatud riigihanke puhul reeglina ka majanduslikult soodsama tulemuse.

Selleks, et riigihangete olukorda paremini teadvustada, peame hakkama rääkima probleemidest nende õigete nimedega ja keskenduma riigihangete seaduse mõistes mitte niivõrd tagajärgedele, vaid põhjustele, mis neid tekitavad.

Põhjused, mis ehitusettevõtjatele riigihangetel kõige rohkem „peavalu“ valmistavad, on seotud pigem ebaausa konkurentsiga, mille tulemuseks on paljudel juhtudel alapakkumised, mis omakorda päädivad hankelepingute ennetähtaegse ülesütlemisega, maksupettustega, alltöövõtjatele maksmata jätmisega vms.