Põlevkivis peitub rikkus ja julgeolekugarantii

Seetõttu on loogiline, et ettevõtjad otsivad põlevkivi suuremaks väärindamiseks pidevalt uusi võimalusi, mis annaks kõrgema lisandväärtuse kaudu rohkem kasumit. Oleks rumal põlevkivi lihtsalt ahju ajada, kui sellest saab valmistada palju kõrgema turuhinna ja ekspordipotentsiaaliga tooteid. Põlevkivist õli tootmist on peetud äriliselt perspektiivseks piisavalt kõrge nafta hinna puhul. Omaette väljakutse on uue tehnoloogia juurutamine. Riskid on suured, aga nende maan­damisel kerkivad kasumimarginaalid.

Hajutame riske. Iga mõistlik riik on huvitatud, et tema energiasektor ei sõltuks ülemäära kontrollimatutest välisteguritest. Pidevalt muutuvate keskkonna- ja rahvusvaheliste regulatsioonide tõttu pole mõistlik sõltuda ühest energiaallikast.Eesti keerulise geopoliitilise asukoha tõttu peame riske teadlikult hajutama. Peame välja ehitama korralikult ühendused naaberregioonidega Euroopa Liidus. Estlinki ühendused Soomega on valmis, järgmises etapis tuleb parendada ühendusi Lätiga. Samuti tuleb Eesti desünkroniseerida Loode-Venemaa sagedusalast ja liita mandri-Euroopa elektrivõrkudega. Energiajulgeolekut suurendab oluliselt tootmis­portfelli mitmekesistamine, kus põlevkivist toodetud elektri kõrval oleks tõsiseltvõetav roll ka tuulest, päikesest, vee- ja biomassist toodetud energial.

Riigi ülesanne. Arvestades põlevkivienergia suurt osakaalu Eesti energiaportfellis ja tänast julgeolekuolukorda, pole lähemas perspektiivis mõeldav, et me loobuks täielikult põlevkivielektri tootmisest. Kriitilistel aegadel on põlevkivi Eesti julgeolekugarantii. Samas pole põhjust välistada, et turvatunde suurenedes ja tehnoloogia arenedes kasutatakse põlevkiviressurssi üha enam õlitoodete valmistamiseks.

Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ja mastaapsete tootmisvõimsuste rajamine on pikaajalised protsessid. Riigi ülesanne on eelkõige tagada vajalikeks investeeringuteks stabiilne ja pikaajaliselt prognoositav maksukeskkond ning poliitiline raamistik.