- OMX Baltic0,31%296,78
- OMX Riga−0,13%914,69
- OMX Tallinn0,24%2 038,22
- OMX Vilnius0,31%1 208,58
- S&P 5000,78%6 389,45
- DOW 300,47%44 175,61
- Nasdaq 0,98%21 450,02
- FTSE 100−0,06%9 095,73
- Nikkei 2251,85%41 820,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,5
- OMX Baltic0,31%296,78
- OMX Riga−0,13%914,69
- OMX Tallinn0,24%2 038,22
- OMX Vilnius0,31%1 208,58
- S&P 5000,78%6 389,45
- DOW 300,47%44 175,61
- Nasdaq 0,98%21 450,02
- FTSE 100−0,06%9 095,73
- Nikkei 2251,85%41 820,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,5
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teadmisi napib, mitte vara
Valdav on arusaam, et eestimaalastel ei ole võimalik säästa. Kõik sissetulekud pidavat kuluma igapäevasele elamisele ja üle ei jäävat midagi. Nordea Pensions Estonia ASi juhatuse esimehe Angelika Tageli hinnangul on see pigem ajale jalgu jäänud mõttemall.
Eesti Panga andmete alusel on kodumajapidamiste hoiuste kogumaht 2012-2013 kasvanud 14,5%. Vabade vahendite kasvu on toetanud keskmise palga tõus, mis samal perioodil ulatus üle 13%. Inflatsioon on jäänud palgakasvule oluliselt alla – näiteks 2013 oli inflatsioon vaid 2,8%, samas keskmise palga kasv ületas 7%. Inimestel on rohkem vabu vahendeid investeerimiseks ja tuleviku vajaduste jaoks säästmiseks.
Tõsiselt paneb mõtlema aga teadmine, et oma täiendavaid vahendeid hoiavad inimesed pankades nõudmiseni hoiustel, isegi mitte kõrgemat intressitulu andvatel tähtajalistel või säästuhoiustel. Kindlasti on osa vahenditest mõistlik hoida arvelduskontol igapäevaseks kasutamiseks ja ootamatute vajaduste rahuldamiseks. Kuid kahe aastaga on kodumajapidamiste kontode jääk kasvanud 820 miljoni euro võrra – see on väga suur summa, millest osa on võimalik otstarbekamalt paigutada. Arvelduskontode jääkide suurenemise trend näitab, et inimesed kas ei soovi või ei oska oma vabu vahendeid tulusamalt investeerida. Tähtajaliste- ja kogumishoiuste maht on kahe aastaga enam kui 7% võrra vähenenud.
Vähene finantsharidus ning õudusjutud investeerimisest väärtpaberitesse või fondidesse on viinud selleni, et inimesed lubavad inflatsioonil oma säästud ära süüa. Võtame näiteks vabatahtliku säästmise kolmandasse pensionisambasse, mis on riigi poolt soodustatud. Võimalust kuni 15% oma aastatulust (maksimaalselt 6000 eurot) suunata tulumaksuvabalt pensionisäästudesse kasutab vaid iga kümnes töötav isik. 2013 moodustas keskmine makse III sambasse vaid 4,1% palgast. Lisaks arvelduskontodel olevale rahale näitavad kasvutrendi üksnes kohustuslikud pensionisäästud teise sambasse.
Miks inimesed vabatahtlikult ei investeeri ja ei kasuta võimalusi maksuefektiivselt säästa? Peamisteks põhjusteks pean säästmisharjumise puudumist ja teadmatust võimalustest. Mõlema põhjusega tuleb tegeleda. Investeerimis- ja säästmisharjumused ei teki iseenesest, vaid kujunevad välja pikema aja jooksul – nii nagu kõik muud harjumused. Seetõttu on oluline, et riik, ettevõtjad ja ühiskond tervikuna toetavad ja soodustavad pikaajalist investeerimist. Möödunud aastal investeerisid 117 Eesti ettevõtet oma töötajate pensionifondi kokku 1,2 miljonit eurot. Need on edumeelsed tööandjad, kes hoolivad. Tööandjapensioni lahenduste soodustamine riigi poolt oleks oluline samm säästude suurendamise suunas.
Finantshariduse tähtsustamine kooliprogrammis on väga vajalik, et meie lapsed oskaksid tulevikus enda elu targalt kujundada ka finantsmajanduslikus mõttes. Kui inimene on juba alustanud regulaarset investeerimist enda tulevikku ning on seda teinud teadlikult, mõistes vajadust ja võimalusi, siis on sellega astutud suur samm inimese enda ja ka riigi heaolu parandamise suunas.
Enimloetud
3
Kuula ka Kuldar Väärsi selgitusi
5
Viimased uudised
Linnaarhitekt: leidsime Atlantise omanikega kompromissi
Tänavu on langenud filminduses kokku mitu halba asja
Tänavu on langenud filminduses kokku mitu halba asja
Linnaarhitekt: leidsime Atlantise omanikega kompromissi
Tänavu on langenud filminduses kokku mitu halba asja
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Vald tegi registrisse põhjendamatuid päringuid
Äripäeva küsimused panid Telia meelt muutma
Enne börsile minekut vaja selgust
Tagasi Äripäeva esilehele