Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keskkonnatasud põhinegu tegelikel kuludel

    Keskkonnatasude määramisel lähtutakse Eestis eeldusest, et keskkonnakulud ületavad igal juhul majandusse antud panuse. See eeldus on aga eksitav. Väliskulude määramiseks on vaja teaduslikult põhjendatud arvutusi, et keskkonnatasud põhineksid tegelikel kuludel ja keskkonnamõjudel, kirjutab Maailma Energeetika Nõukogu (WEC) Eesti esinduse peasekretär Mihkel Härm.

    Näiteks puudub praegu selgus suurima keskkonnatasude maksja, põlevkivitööstuse, tegelike välismõjude ja väliskulu osas. Teadlaste ja ettevõtjate arvates peab riik tööstuse keskkonnamõjude hindamiseks kõigepealt sobiliku metoodika välja töötama. Kuni adekvaatset metoodikat pole, täidavad keskkonnatasud fiskaalset eesmärki ning juttu liigsuurtest väliskuludest ei saa tõsiselt võtta.
    Tartu Ülikooli teadlased analüüsid hiljuti, kas Eestis saab kasutada mujal arendatud keskkonnamõjude ja inimese tervisega seotud väliskulude hindamise metoodikaid. Selgus, et nende üks ühele ülevõtmine ei ole võimalik, seda tehes saaksime vägagi eksitavad tulemused. Oluline on arvestada iga metoodika puhul doosi ja mõju vahekorda, ainete erinevust, geograafilisi ja klimaatilisi erisusi jm.
    Kogu mudelis kasutatav andmete jada peab olema spetsiaalselt kalibreeritud, ainult siis saab see anda väliskulu arvutamisel adekvaatse tulemuse. Seega ei maksa väliskulude arvutamisel lähtuda umbkaudsetest kalkulatsioonidest, vaid vaja on võtta kasutusele kohalikud, Eestis väljatöötatud mudelid. Samuti on väga oluline, et keskkonnaseisundi paranemisel viidaks mudeli algoritmidesse sisse uuenenud andmed.
    Tallinna Ülikooli teadlased on aga koostanud ekspertanalüüsi kolmele tööle, mis on olnud aluseks Eestis väliskulude arvutamisel. Analüüs näitas, et neis töödes esines mitmeid vigu, mille tõttu ei ole nende alusel tehtavad arvutused tõesed.Näiteks on tõlgendatud nn piirkulu hoopis keskmise kuluna ning arvestatud vaid üksikuid mõjureid ja arvestamata jäetud hulk teisi, samuti tulemuses olulist rolli mängivad mõjureid jne.
    Samuti pole selgeks tehtud, millist infot on optimaalse maksu leidmiseks üldse vaja. Sageli on defineerimata seegi, mida väliskulu all antud juhul mõistetakse. Nii jõuti analüüsis järeldusele, et tegelik väliskulu võib arvestatud summast olla isegi kuni poole võrra väiksem.
    Autor: Peep Talimaa, Mihkel Härm
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vastulause: tarneahelate ümberkujundamisega seotud väljakutseid maksab tõsiselt võtta
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
USA aktsiad panid kehvale poolaastale punase punkti
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid juuni viimase kauplemispäeva miinuses, pannes punase punkti 52 aasta kõige kehvema tootlusega poolaastale.
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid juuni viimase kauplemispäeva miinuses, pannes punase punkti 52 aasta kõige kehvema tootlusega poolaastale.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Krimelte tegi mullu rekordkäibe, tänavust aastat varjutavad aga tumedad pilved
Ehitusmaterjalide tootja ja turustaja Krimelte ehk Wolf Groupi käive jõudis mullu 138 miljoni euroni, aasta varem oli see 111 miljonit eurot. "Suutsime paindliku ja kiire reageerimisega keerulises ärikeskkonnas omi seatud sihte ületada," ütles grupi juhatuse liige Peeter Tohver.
Ehitusmaterjalide tootja ja turustaja Krimelte ehk Wolf Groupi käive jõudis mullu 138 miljoni euroni, aasta varem oli see 111 miljonit eurot. "Suutsime paindliku ja kiire reageerimisega keerulises ärikeskkonnas omi seatud sihte ületada," ütles grupi juhatuse liige Peeter Tohver.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.